Rootsi parlamendi riigikaitse komisjoni avaldatud raporti kohaselt võib Venemaa lähitulevikus piiratud sõjalise tegevusega proovida NATO ühtsust ja pühendumust kollektiivkaitsele.
Bloombergi teatel võib Moskva otsustada tegutseda, kui ta leiab, et poliitilised tingimused on soodsad, isegi kui traditsioonilised sõjalised nõuded rünnaku alustamiseks pole täielikult täidetud.
„Sellised tegevused võivad toimuda, kui Venemaa hindab, et poliitilised tingimused on soodsad,” seisis raportis.
Varasemate hinnangute kohaselt kulub Venemaal pärast Ukraina-vastase sõja lõppu oma sõjalise võimekuse taastamiseks mitu aastat.
Rootsi sõjaväeluure jõudis aga hiljuti järeldusele, et Moskval on juba võimekus korraldada piiratud ulatuses relvastatud rünnak väljaspool Ukrainat.
Aruande kohaselt on Venemaa relvajõudude olulised elemendid, sealhulgas õhu- ja merevägi, kauglöögivõime ja hübriidsõja vahendid jäänud sõjast suuresti mõjutamata.
Komisjon märkis, et Venemaa jätkab oma sõjalise kohaloleku laiendamist, sealhulgas uute üksuste moodustamise kaudu Leningradi sõjaväeringkonnas ning jätkuva sõjalise võimekuse suurendamise kaudu Koola poolsaarel ja Arktikas.
Rootsi liitus NATO-ga 2024. aastal koos naaberriigi Soomega pärast seda, kui mõlemad riigid loobusid aastakümneid kestnud sõjalisest neutraalsusest pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse.
NATO 5. artikli kollektiivkaitse klausli kohaselt loetakse rünnakut ühe liikme vastu rünnakuks kõigi liitlaste vastu.
Lisaks hoiatusele Venemaa kohta tõi Rootsi riigikaitse komisjon esile kasvava ebakindluse USA
More välispoliitika ja julgeoleku ümber.
Aruande kohaselt iseloomustab praeguse USA More administratsiooni poliitikat üha enam „ettearvamatus, kiired muutused, tehingukesksus, karmim retoorika ja suurem valmisolek kasutada sõjalist jõudu ühepoolselt”.
Komisjoni hinnangul on need muudatused suurendanud julgeolekuprobleeme Euroopas, kuna valitsused püüavad tugevdada oma kaitsevõimet, jätkates samal ajal Ukraina toetamist.
Lisaks peavad NATO liikmesriigid läbirääkimisi ka uue 70 miljardi euro suuruse sõjalise abipaketi üle Ukrainale, mis peaks ametlikult välja kuulutatama eelseisval alliansi tippkohtumisel Ankaras selle aasta juulis.
Related Posts
