Riigikogu EKRE fraktsiooni liige, kaisteliitlane Rene Kokk kiitis riigikaitsekomisjoni olulise raporti eest ning on rahul, et see on ühiskonnas kajastamist ja resonantsi leidnud.

Rene Kokk: „Kui kindralid ei tea, et võitlejatel ei ole saapaid, piltlikult öeldes, ja pilt on kogu aeg•
•
More selline, et kõik on hästi – kaitsekulud tõusevad, kõike tuleb juurde –, siis võib tekkida ühiskonnal tegelikust võimekusest vale arusaamine.

Olles ise tegev kaitseliitlane, ma nägin väga lähedalt seda, missugune arutelu tekkis ühiskonnas nii kaitseväelaste seas kui ka kaitseliitlaste seas selle üle.

Tegelikult kuskil isegi saadakse aru nendest muredest, millest me kogu aeg•
•
More räägime – pärast õppusi räägime kokku saades kuskil, arutame mõne riigikaitselise teema juures. Ja nüüd olid päriselt inimesed, kes panid selle kõik raportisse. Tõsi, see võib mitte meeldida nendele, kes seal pihta said või kelle ajal mingid otsused on tehtud või need otsused on läinud nihu, ei olnud päris sellised, nagu oleks pidanud tegema või võinud teha. Aga see diskussioon oli väga hea, see oli vajalik.

Ma arvan, et vähim, mis nüüd olla saab ka järgmistele koosseisudele, on see, et leiduks riigikaitsekomisjonis keegi eestvedaja, et see saaks olema iga järgneva nelja aasta jooksul selline elementaarne töö, kus riigikaitsekomisjon teeb uue riigikaitseraporti ja vaatab üle, mis siis vahepeal on juhtunud, mis on läinud paremaks ja mis vajab kohendamist.

Ja see tõmbab ka meie kaitsevaldkonna juhid uuesti pingule, sest vahepeal tõesti peab ütlema, et Kaitseministeeriumi ametkonna suhtumine läks kuidagi kummaliseks.

On ka erinevaid kohtumisi olnud siin nende aastate jooksul ja vahel tundus küll, et päris hästi aru ei saada, et otsustel, mis siin Riigikogus vastu võetakse, on tagajärjed, mis puudutab küll erinevate hüviste äravõtmisi kaitseväelastelt ja nii edasi. Ja siis pärast imestatakse, et miks me enam kooli õppureid ei saa. See on lihtsalt üks näide.

Aga vahepeal läks see arusaamine, põhjus-tagajärg-seos kuidagi nõrgaks minu arust Kaitseministeeriumis.

Küll aga mind kurvastab see, mis toimus siin eile. Me räägime tihti seda, kui oluline on kaitsetahte arendamine, hoidmine, parandamine.

Ja siis seesama näide, kuidas mõjub inimestele, kui me teame, et 54% ühiskonnast on näiteks vastu sellele, et tuua Eestisse Tartusse vange olukorras, kus tegelikult vanglahoonele oleks olemas hoopis teine ja vajalik rakendus Eesti riigis. Olukorras, kus me oleme aastaid rääkinud sellest, meie tippjuhid erinevates jõuametites räägivad, et me peame vaatama, kuidas veel tõmmata õhemaks meie riigikaitset. Ja siis me loome 300 vangivalvurile koha sellega, et see on tohutu edulugu, hakkame tooma vange Eestisse. No ei ole nii!

Selles mõttes mind kurvastab see, et siin saalis on väga palju sellist suhtumist, et käige minu sõnade, aga mitte minu tegude järgi. Eilne hääletus oli tüüpiline näide sellest, et 54% Eesti inimestest seda ei soovi, aga saalis 52 poolthäälega ratifitseeriti Rootsi vangide Eestis toomine ära. Vaat see teeb kurvaks.

Loodame, et järgmine koosseis arvestab rohkem inimeste tegeliku sooviga ka. Siis ei ole vaja arutada siin kogu aeg•
•
More seda, miks inimesed kaugenevad poliitikast. Aga sellepärast kaugenevadki, et me tegelikult inimesi ei kuula. Me räägime küll, et me kaasame väga palju, aga tegelikult siis, kui otsused vastu võtame, kipume kuidagi ära unustama selle, et tegelikult rahva soov oli teistsugune.”

Loe allikast edasi