Hedeby Wulfstan (tegutses 9. sajandi lõpus) oli anglosaksi reisija ja kaupmees. Pole kindel, kas Wulfstan oli pärit Inglismaalt või Hedebyst.

Umbes 880. aastal tegi ta reisi suurele maale nimega Estland/Eastland Elblągi jõe, Visla suudme ja hilisema Ida-Preisimaa (praeguse Kaliningradi oblasti) piirkonnas. Wulfstani reis kestis seitse päeva ja kulges Ida-Slesvigis asuvast Haithabust (tähtis viikingite keskus Häthum) Trusoni (Truso oli muinaspreislaste asula, 9. sajandil tuntud kaubanduskeskus, millel olid sidemed viikingitega ja mis asus paarkümmend kilomeetrit Visla suudmest ida pool). Seda Visla suudmest ida pool paiknevat ala asustasid estid. Edaspidises Wulfstani kirjelduses on öeldud, et Estland on väga suur, paljude linnadega maa, kusjuures igal linnal on oma kuningas või õigemini pealik (cyninz̧). Estlandis on väga palju mett ja kala. Kuningad, ülikud ja rikkad joovad hobusepiima (tõenäoliselt midagi kumõssitaolist), vaesemad inimesed ja orjad aga mõdu. Järgneb üksikasjalik estide matusekommete kirjeldus. Kui keegi estidest sureb, jäetakse ta laip 2–3 kuuks matmata. Selle aja jooksul pidutsevad surnu sugulased ja sõbrad ta pärandi arvel.^[1]

Tema reisi kohta kirjutas raamatu arvatavasti Inglismaa kuningas Alfred Suur.