Viljandi kreis (saksa keeles Der Fellinsche Kreis, vene keeles Феллинский уезд) oli Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus Lõuna-Eestis Viljandimaal aastatel 1783–1796 ja 1888–1917.
Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna / Eestimaa kubermangu Tallinna kreisi ja Rakvere kreisiga, idas Riia asehaldurkonna/Liivimaa kubermang Tartu kreisi ja läänes Pärnu kreisiga.
Asehalduskorra ajal 1783–1796 moodustati Pärnu kreisi kirdepoolsetest kihelkondadest Viljandi kreis[2] ja Pärnu kreisist eraldati mitu kihelkonda. 1797. aastal asehalduskorra likvideerimisel kujunes Pärnu-Viljandi kaksikmaakond, mille alad olid jaotatud kaheks sillakohtu piirkonnaks. Viljandi kreis eraldati taas 1888. aastal.
Territoorium
Viljandi kreisilinn oli Viljandi, 19. sajandi keskel kuulus kreisi kaheksa kihelkonda:[3]
- Viljandi kihelkond (Kirchspiel Fellin-Land),
- Helme kihelkond (Kirchspiel Helmet),
- Suure-Jaani kihelkond (Kirchspiel Groß St. Johannis),
- Kolga-Jaani kihelkond (Kirchspiel Klein St. Johannis),
- Põltsamaa kihelkond (Kirchspiel Oberpahlen),
- Paistu kihelkond (Kirchspiel Paistel),
- Pilistvere kihelkond (Kirchspiel Pillistfer),
- Tarvastu kihelkond (Kirchspiel Tarwast).
Pärnu-Viljandi kaksikmaakond
1797. aastal asehalduskorra likvideerimisel kujunes Pärnu-Viljandi kaksikmaakond[4], mille alad olid jaotatud kaheks sillakohtu piirkonnaks.
1804. aastal jagati Põhja-Liivimaal asuvate Liivimaa kubermangu praostkondade piirid ümber, sh taastati Viljandi praostkond. Viljandi praostkonda kuulusid Helme, Kolga-Jaani, Paistu, Pilistvere, Põltsamaa, Suure-Jaani, Tarvastu ja Viljandi kihelkond.
1845. aastal registreeriti Pärnu-Viljandi Põllumajandusselts[5], mille eesotsas olid Õisu ja Heimtali von Siversite ja Riidaja von Strykide suguvõsa esindajad. 1871. aastal asutati kreisis Viljandi Eesti Põllumeeste Selts.
Pärnu-Viljandi kaksikmaakonnast uuesti eraldatud Pärnu kreis moodustati 1888. aastal.
20. sajandi alguses olid Viljandi kreisis[6] Viljandimaal:
- Viljandi kihelkond,
- Suure-Jaani kihelkond,
- Väike-Jaani kihelkond,
- Põltsamaa kihelkond,
- Pilistvere kihelkond,
- Paistu kihelkond,
- Tarvastu kihelkond,
- Helme kihelkond.
- 1911. aastal eraldati Viljandi kihelkonna lääneosast Kõpu kihelkond (Kirchspiel Fellin-Köppo).
Sillakohtupiirkonnad
Viljandi ja Pärnu kreisi kihelkonnad olid jaotatud sillakohtupiirkondadeks[7] (Fellinsches Ordnungsgericht, Pernauer Ordnungsgericht):
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Pärnu, Tõstamaa, Audru, Tori kihelkond
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Vändra, Mihkli, Pärnu-Jaagupi kihelkond
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Saarde, Halliste-Karksi kihelkond
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Viljandi, Suure-Jaani kihelkond
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Põltsamaa, Pilistvere, Kolga-Jaani kihelkond
- sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Paistu, Tarvastu, Helme kihelkond.
Viljandimaa politseivalitsus
Politseilised sillakohtud kaotati 1888. aasta 9. juuni „Läänemere-kubermangude politsei ümberkorraldamise” seaduse alusel, politseilised haldusülesanded anti üle Liivimaa kubermangu kreiside politseivalitsustele. Viljandi kreisi Viljandi kreisi politseivalitsuse[8][9] I jaoskonda kuulusid kihelkonnad: Viljandi, Kõpu, Suure Jaani ja mõisad: Eimtali, Loodi, Vardi, Holstre ja Paistu kirikumõis, kreischefi vanema abilisega; II. jaoskond: Põltsamaa, Pilistvere ja Kolga-Jaani, kreisichefi noorema abilise elukoht oli Põltsamaal; III. jaoskond: Tarvastu, Helme ja mõisad: Aidu, Morna, Õisu, Pahuvere ja Laatre. Kreisichefi noorema abilise elukoht oli Helmes.[10]
Taristu
Viljandi kreisi läbis Tallinna–Riia postimaantee, kreisis asusid Mõisaküla, Viljandi ja Võhmast viie kilomeetri kaugusel Võhma ehk Pahajänese postijaam[11], Suure-Jaani (Lõhavere)[12], Põltsamaa, Parika postijaam.
1799. aastal avati postitee Viljandist Kuigatsisse, 1885. aastal avati postiteel Kärstna vahejaam. 1850. aastal avati Viljandi–Mõisaküla postitee, vahejaamaga Õisus, kuhu Raadi kõrtsi rajati hobu-postijaam. 1892. aastal pikendati Pärnu trakti Torist Vana-Vändra ja Suure-Jaani kaudu Viljandini. Viljandi–Parika–Põltsamaa trakt avati 1889. aastal. Viljandis asus „Klinke“ postijaam Vaksali tänav 4. Postijaama rajas ja avas 1. detsembril 1859 sakslane Friedrich-Wilhelm Klinke.
Pikemalt artiklites Viljandi–Põltsamaa postimaantee ja Viljandi–Mõisaküla postitee
1897. aastal avati Viljandit läbiv Valga–Ruhja–Pärnu raudtee harutee Laatre–Viljandi raudtee. 1898 alustati uue Tallinna-Viljandi raudteeliin ehitamist Viljandi ja Tallinna vahele. Uue tee valmimisel kujunes see peamiseks teeks ja raudtee hakkas kandma nime Pärnu–Tallinna juurdeveoraudtee.
Vaata ka
Viited
- ↑ http://demoscope.ru/weekly/ssp/rus_gub_97.php?reg=21.
- ↑ Lieflandischer Adress und Post Kalender 1784, Mitau 1784, Der Fellinsche Creitz, seite 128–132
- ↑ Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk 33–34.
- ↑ Freyherrn Budberg, Karl (1840). Allgemeines Adress-Buch für das Gouvernement Livland und die Provinz Oesel. Riga: Müllerschen Buchdruckerei. Lk 76.
- ↑ Tiit Rosenberg, Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 40
- ↑ Schnakenburg's Kalender für das Jahr 1900., Jurjew & Riga. Schnakenburg's Druck und Verlag. 1899. Kirchspiele und Güter im nördlichen Livland. Im Fellinschen Kreise, lk 68-69
- ↑ Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk lk. 39.
- ↑ Suur Adress-kalender, 1911. Trükitud Tallinnas 1910, W. Ehrenpreisi trükikojas, lk 100 Viljandi kreis
- ↑ 1.2.5.1.1. Maakondade politseivalitsused, www.eha.ee
- ↑ Liiwimaa kubermangu walitsus teatab, et 27. augustil uue Liiwimaa politsei kohaline sisseseadmine, Eesti Postimees ehk Näddalaleht: ma- ja linnarahvale, nr 37, 14. september 1888, lk 2
- ↑ Margus Haav, Viljandi pildiga raamat, milles pole Viljandist sõnagi juttu. Väärt kraam ikkagi, Sakala, nr 133, 8. august 2023
- ↑ Elmar Ojaste, HOBU-POSTIJAAMAD JA ÜHENDUSED SUURE-JAANI KIHELKONNAS XIX & XX SAJANDIL, www.filateelia.ee (vaadatud 20.12.2023)
Välislingid
- Ajaloolise Viljandimaa tutvustus Eesti mõisaportaalis
- Jakob Benjamin Fischer: Versuch einer Naturgeschichte von Livland, 1791 (Viljandi Kreisi geograafiast) (saksa keeles)
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 323–333.
- Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk 66–68.