Vassil Ridala (aastani 1930 Vassili Grünthal; 9. märts 1906 Muhu-Suure vald, Saaremaa – 19. veebruar 1985 Tartu) oli eesti loomaarst, veterinaariadoktor (1933, teema "Uurimusi brucella abortus'e patogeensest toimest lehma udarasse ja mõningatesse teistesse elunditesse"), professor (1936).

Vassil Ridala lõpetas 1925. aastal Saaremaa Ühisgümnaasiumi^[1] ja 1930. aastal cum laude Tartu Ülikooli loomaarstiteaduskonna. Ta oli Üliõpilaste Selts Raimla liige (alates 1928 II semestrist).^[2]

Alates 1951. aastast töötas Eesti Põllumajanduse Akadeemias.

Ta huviorbiidis oli loomade, lindude ja kalade mittenakkavate, nakkus- ja parasitaarhaiguste põhjused, teke ja tõrje.

Ridala oli aastatel 1939–1941 Tartu Ülikooli Isikkonna Kehalise Kasvatuse Ühingu ja 1953–1954 EPA spordiklubi esimees.

Koos EPA üliõpilastega rajasid V. Ridala ja tema abikaasa Elfriede Ridala Tartusse Narva maantee äärde sõjas hävinud veterinaariakliiniku kohale pargi.

• 1967 Nõukogude Eesti preemia
• 1969 Eesti NSV teeneline teadlane

Vassil Ridala abikaasa oli alates 1930. aastast Elfriide Ridala.

• Prof. dr. V. Ridala poeg Valvo – esimene Hollandi printsessi hõbepeekri saaja. Uus Eesti, 4. veebruar 1938, nr 34, lk 3.
• M. Mäessa. Tartu omapäraseim muuseum. Uus Eesti, 16. oktoober 1938, nr 284, lk 5.
• Teadus Eesti põllumajanduse arenguloos. II osa (1918–1940) Tartu 2003. Lk 181