See artikkel räägib üldmõistest; ajalehe kohta vaata artiklit Televisioon (ajaleht).

Televisioon (lühend TV) on üks elektroonilise teabelevi vorme, mis võimaldab pildi, video ja heli ülekannet ja vastuvõttu. Televisioon ringhäälingu liigina tegeleb teleülekannete korraldamisega.^[viide?]

Televisioonisignaale võtab vastu ja esitab televiisor.

Sõna "televisioon" tuleb kreekakeelsest sõnast τῆλε (tele) 'kauge' ja ladinakeelsest sõnast visio 'nägemine'. Selle termini leiutas Mihhaili suurtükiväeakadeemia elektrotehnika professor Konstantin Perski. Ta kasutas seda ettekandes 1. rahvusvahelisele elektrotehnika kongressile, mis toimus 18.–25. augustil 1900 Pariisis koos 1900. aasta maailmanäitusega. Televisiooni ringhäälingu liigina esmamainiti aastal 1927. Lühend TV pärineb 1948. aastast.

Esimene suurüritus, mida televisioonis üle kanti, olid 1936. aasta suveolümpiamängud Berliinis.

Paljudes maades, kus võimud kontrollivad televisiooni, kasutatakse seda propaganda jaoks. Televisioon loob ühise vaatamise efekti, isegi kui seda reaalselt ei ole, mis mõjutab massiteadvust.

Televisiooni võib liigitada

• telepildi lahutusvõime järgi:
  • tavalahutusega televisioon,
  • kõrglahutusega televisioon,
  • ultrakõrglahutusega televisioon;
• edastatavate signaalide järgi:
  • analoogtelevisioon,
  • digitaaltelevisioon;
• edastusvõrgu liigi järgi (vt ka DVB-T, DVB-C, DVB-S):
  • maapealse levivõrgu kaudu edastatav televisioon (antennitelevisioon),
  • kaabeltelevisioon (sh arvutivõrgul põhinev, nt IPTV),
  • satelliittelevisioon.

• Televisioon Eestis
• Eesti Televisioon
• Hübriidtelevisioon
• Teletegijate loend
• Teleauditooriumi mõõtmine

• Teleteaduse ja teleajaloo andmebaas Telekraat (www.telekraat.ee)
• vt. ka televisiooni arengu ajajooned Eestis (Telekraat)