Foto: Jaan Künnap
Teet Veispak (25. september 1955 – 20. mai 2026) oli eesti ajaloolane ja kultuuritegelane.
Ta lõpetas 1979. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena.[1]
Töö
Teet Veispak töötas 1980. aastast Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi teadurina, 1990. aastatel instituudi direktori kohusetäitja ja direktorina.[2] 2000. aastate alguses, pärast Ajaloo Instituudi juhtimisega seotud kohtuasja,[3] töötas mõne aasta Rakvere Muuseumi teadusdirektori ja näitusekorraldajana.[4] Seejärel oli Richard Sagritsa majamuuseumi kuraator.
Tegevus kuraatorina
1994. aastal käivitas Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi Galerii, mille kuraatoriks sai Reet Varblane.[5]
2001. aastal avas koostöös Rakvere Muuseumiga aadressil Lai 1 Kesklinna galerii,[6] mis 2002. aasta lõpul registreeriti iseseisva MTÜ-na.[7] Veispaki juhtimisel lõpetas galerii tegevuse 2004. aastal.
Aastatel 2000–2002 kureeris koos Jaan Toomiku ja Paul Rodgersiga Rakveres tegevuskunstifestivali "KanaNahk".[8][9] 2002. aasta festival toimus liskas Rakverele ka Haapsalus. 2003. aastal lõpetas festivali tegevuse Rakveres ning toimus hoopis sündmus "Mohni 2003" juba ilma Veispaki osaluseta.[10] Peale Jaan Toomiku ja Paul Rodgersi ning Eesti Kunstiakadeemia üliõpilaste astusid "KanaNahal" eri aastatel üles näiteks Oleg Kulik, Leonhard Lapin, Ene-Liis Semper, Jüri Ojaver, Jaan Paavle, Olegs Tilbergs.[11]
Töötades Richard Sagritsa talumuuseumi kuraatorina, korraldas seal sarja tegevuskunsti üritusi.[12][13]
Tegevus kirjastajana
Teet Vesipak ja erootikaajakirja Maaja asutaja Matti Looga asutasid koos kirjastuse etf,[14] mis ostis 1994. aastal ka Viljandi trükikoja.[15]
Kirjastus andis välja kuus raamatut:
- Donatien Alphonse Francois de Sade "Justine ehk Vooruse õnnetused", etf, 1993.
- Georges Bataille "Silma lugu", etf, 1993.
- Indrek Hirv "Tähekerjus", etf, 1993.
- Georges Bataille "Madame Edwarda", etf, 1993.
- Aleksander Suuman "Maniakk puuris", etf, 1993.
- Mihkel Mutt "Rahvusvaheline mees", etf, 1994.
Publikatsioone
- Rakvere elanikkonna sotsiaalne suurus ja sotsiaalne struktuur 17. sajandi lõpust 1780. aastateni, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 30, 1981, nr. 2, lk 169–178
- Väitekiri Tallinna 18. sajandi rahvastikust: C. J. Kenézi doktoriväitekirjast "Beiträge zur Bevölkerungsstruktur von Reval in den zweiten Hälfte des 18. Jahrhunderts (1754–1804)". Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide 32, 1983, nr 1, lk 82–84
- Lübeck ja Venezia. Tallinn: Perioodika, 1988
- Ajalooteadusest kui venestuse ideoloogia kandjaist (1944–1952). Looming 1990, nr. 9
- Teet Veispaki artiklid Eesti artiklite andmebaasis Index Scriptorum Estoniae
Tunnustus
- 2000 Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupi Üllatuse auhind[16]
- 2001 Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti aastapreemia (Rakvere kunstielu edendamine ja festivali Kananahk korraldamine)[17]
Viited
- ↑ https://dea.digar.ee/?a=d&d=truajaleht19790629.2.3
- ↑ Kivi, Aita (18. jaanuar 1994). "Ajaloolanegi ei saa end vaid minevikuga ümbritseda." Rahva Hääl. Lk. 4.
- ↑ Teet Veispak sai kerge kriminaalkaristuse, Õhtuleht, 14. märts 1998
- ↑ Pulver, Andres (14. oktoober 2000). "Teet Veispak: Rakvere ei ole provints". Virumaa Teataja. Lk 6.
- ↑ Meri, Tiina (17. veebruar 1994). "Ajaloo Instituut avab oma galerii". Hommikuleht : üle-eestiline päevaleht. Lk 19.
- ↑ Talvistu, Peeter (2021). "Väljaspool Vabaduse Väljakut. Tallinna-väline Eesti kunstielu nullindatel". Lk 67.
- ↑ "Uudised". Sirp. 8. november 2002. Lk 19.
- ↑ Varblane, Reet (4. august 2000). "Neli tundi, mis lõik kunstiajalugu". Sirp. Lk 10.
- ↑ Juske, Ants (27. juuli 2000). "Rakvere ajas kananaha ihule". Eesti Päevaleht. Lk 7.
- ↑ Mäe, Aarne (18. juuni 2003). ""KanaNahk" lõpetas, selle asemel tuleb Mohni". Virumaa Teataja. Lk 1.
- ↑ Trossek, Andreas (27. juuli 2002). "Kunstigurmaanid kananahka nosimas". Eesti Päevaleht. Lk 16-17.
- ↑ Sauter, Peeter (29. august 2014). "Teet Veispak ei anna alla". Sirp. Lk 40.
- ↑ Mäe, Aarne (12. august 2009). "Karepal inspireerib kunstnikke vana riist". Postimees.
- ↑ Avdjushko, Maria (20. august 1994). "Teet Veispak oma ülejäänud elu esimesel päeval". Hommikuleht. Lk 9-10.
- ↑ Näripä, Victoria (21. juuni 1994). "Teet Veispak ja Matti Looga hakkavad Viljandis raamatuid trükkima". Rahva Hääl. Lk. 2.
- ↑ Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupp. Üllatuse auhind
- ↑ Saar, Johannes (04.01.2002). "Teet Veispak - Kaasaja kunstis hulpiv sipelgas". Eesti Päevaleht. Lk 17.
Välislingid
- Kärt Hellerma intervjuu Teet Veispakiga "Õigupoolest polegi inimest, kes Nõukogude Eesti ajalooga tegeleks." Hommikuleht: üle-eestiline päevaleht, 13 märts 1993, lk. 8.
- Maria Avdjushko intervjuu Teet Vespakiga "Teet Veispak oma ülejäänud elu esimesel päeval." Hommikuleht : üle-eestiline päevaleht, 20 august 1994, lk. 9-10.
- Andres Pulveri intervjuu Teet Veispakiga "Teet Veispak: Rakvere ei ole provints." Virumaa Teataja Virumaa Teataja, 14. oktoober 2000, lk 6.
- Telesaade "Meeste jutud: 7. Teet Veispak ja Mihkel Mutt." Režissöör Indrek Kangur, toimetaja Ede Kõrgvee, võttekuupäev 23.10.1992. ETV arhiiv
- Aita Kivi intervjuu Teet Vesipakiga "Ajaloolanegi ei saa end vaid minevikuga ümbritseda." Rahva Hääl, 18. jaanuar 1994, lk. 4.