Tartu Ülikooli senat on Tartu Ülikooli akadeemiline otsustuskogu. Tartu Ülikooli seaduse järgi vastutab senat ülikooli õppe- ning teadus- ja arendustegevuse eest ning tagab selle kõrge kvaliteedi.[1] Senati pädevuses on muu hulgas ülikooli põhikirja vastuvõtmine ja selle esitamine Tartu Ülikooli nõukogule, kes selle kinnitab.[1]
Senati esimees on ülikooli rektor ja peale tema kuulub senatisse veel kuni 21 liiget.[1] Liikmete hulgas on neli esindajat igast ülikooli valdkonnast – humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast, sotsiaalteaduste valdkonnast, meditsiiniteaduste valdkonnast ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnast. Üliõpilasi on senatis viis ja üliõpilaste esindajad senatisse nimetab Tartu Ülikooli üliõpilasesindus üheks aastaks arvestusega, et esindatud oleks kõigi astmete ja kõigi valdkondade üliõpilased.[2]
Senat moodustati siis, kui lõpetati Tartu Ülikooli kuratooriumi tegevus ja korraldati ümber nõukogu tegevus.[3]
Esimene koosseis
Senati I koosseisu kuulusid Humaniora valdkonnast Birute Klaas-Lang, Art Leete, Ain Riistan ja Anti Selart, Medicina valdkonnast Hele Everaus, Margus Lember, Ruth Kalda ja Irja Lutsar, Realia et naturalia valdkonnast Leho Ainsaar, Maia Kivisaar, Enn Lust ja Jaak Vilo ning Socalia valdkonnast Jüri Allik, Toomas Haldma, Marju Lauristin ja Raul Narits.[4]
Teine koosseis
Teine senati koosseis kinnitati 30. mail 2014. Selle koosseisus on humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast Tuulike Kivestu, Art Leete, Ain Riistan ja Anti Selart, sotsiaalteaduste valdkonnast Eiki Berg, Halliki Harro-Loit, Marju Luts-Sootak ja Urmas Varblane, meditsiiniteaduste valdkonnast Leho Ainsaar, Irja Lutsar, Mihkel Zilmer ja Vahur Ööpik ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnast Jaak Kikas, Maia Kivisaar, Enn Lust ja Jaak Vilo.[5]
Kolmas koosseis
Kolmanda senati koosseisu valimiste tulemused kinnitati 19. mail 2017.
Sinna hakkavad kuuluma humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast Anneli Saro, Aivar Kriiska, Karl Pajusalu ja Bruno Mölder (asendusliikmed Ene Kõresaar ja Ain Riistan), sotsiaalteaduste valdkonnast Urmas Varblane, Anzori Barkalaja, Marju Luts-Sootak ja Veronika Kalmus (asendusliikmed Evelyn Kiive, Eiki Berg ja Katrin Saks), meditsiiniteaduste valdkonnast Mihkel Zilmer, Pärt Peterson, Külli Kingo ja Irja Lutsar (asendusliikmed Allen Kaasik, Aare Märtson, Jarek Mäestu ja Vahur Ööpik) ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnast Tõnu Meidla, Maia Kivisaar, Jaan Aarik ja Varmo Vene (asendusliikmed Tõnu Kollo ja Heisi Kurig).
Neljas koosseis
Neljanda senati akadeemiliste töötajate koosseis valiti 19. mail 2020. Valimised korraldati elektrooniliselt ja valimisaktiivsus akadeemiliste töötajate hulgas oli 71,53% (1630-st valimisõigusega ülikooli töötajast 1166).[6]
Neljanda senati koosseisu kuuluvad humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast Renate Pajusalu, Aivar Kriiska, Raili Marling, Ave Matsin, sotsiaalteaduste valdkonnast Urmas Varblane, Kairi Kreegipuu, Maaja Vadi, Marju Luts-Sootak, meditsiiniteaduste valdkonnast Külli Kingo, Mihkel Zilmer, Pärt Peterson, Tanel Laisaar ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnast Krista Fischer, Tõnu Meidla, Peeter Burk ja Marco Kirm.
üliõpilasesinduse poolt valiti üliõpilaste esindajateks Karl Lembit Laane, Kerdo Kristjan Tamm, Trine Tamm, Rait Bessonov ja Mari-Ann Lind.[7]
Viies koosseis
2023. aasta mais toimunud hääletamisel osutusid valituteks:
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond: Raili Marling, Renate Pajusalu, Pärtel Piirimäe, Urmas Nõmmik
Sotsiaalteaduste valdkond: Veronika Kalmus, Maaja Vadi, Eiki Berg, Marju Luts-Sootak
Meditsiiniteaduste valdkond: Aare Märtson, Ana Rebane, Anneli Uusküla, Maris Laan
Loodus- ja täppisteaduste valdkond: Krista Fischer, Liis Siinor, Evelyn Uuemaa, Heikki Junninen
Üliõpilaste esindajad: Ove Averin, Ekke Pärtel Tiirmaa, Eneken Riin Salong, Renar Kihho, Martin Haamer.
Senati koosseisu akadeemiliste töötajate esindajate volitused kestavad 1. juulist 2023 kuni 30. juunini 2026.
Kuues koosseis
19. mail 2026 valiti TÜ akadeemiliste töötajate poolt senati liikmeteks Ester Oras, arheokeemia professor, Raili Marling, anglistika professor, Liina Lindström, tänapäeva eesti keele professor, Pärtel Piirimäe, mõtteloo professor, Eva Piirimäe, poliitikateooria professor, Äli Leijen, õpetajahariduse professor, Triin Vihalemm, kommunikatsiooniuuringute professor, Maaja Vadi, juhtimise professor, Anneli Uusküla, epidemioloogia professor, Anti Kalda, farmakoloogia ja kliinilise farmakoloogia professor, Kristi Huik, meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia kaasprofessor, Priit Kaasik, funktsionaalse morfoloogia professor, Krista Fischer, matemaatilise statistika professor; Hedi Peterson, bioinformaatika professor, arvutiteaduse instituut, Evelyn Uuemaa, geoinformaatika professor, ökoloogia ja maateaduste instituut, Kristiina Tambets, arheogenoomika professor, genoomika instituut,
Senati uue koosseisu volitused algavad 1. juulist ja kestavad kolm aastat.
Viited
- 1 2 3 "Tartu Ülikooli seadus". Riigi Teataja. 1. jaanuar 2020. Vaadatud 1.11.2020.
- ↑ "Tartu Ülikooli põhikiri" (PDF). Tartu Ülikool. Vaadatud 13. detsembril 2022.
- ↑ Sepp, Jüri (16. detsember 2010). "Ülikool ja diletantide võim". Eesti Päevaleht. Vaadatud 1.11.2020.
...moodustataks ülikooli kuratooriumi baasil nõukogu, millele antaks Tartu ülikooli käekäigu määramisel kõige laiemad volitused, sest „nõukogu vastutab ülikooli pikaajalise arengu eest ja tagab ülikooli ees-märkide täitmise”.
- ↑ Tartu ülikooli eelmise, senati I koosseisu kuulusid ut.ee
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. oktoober 2015. Vaadatud 31. juulil 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Senatil on uus koosseis". Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis. Juuni 2020. Originaali arhiivikoopia seisuga 31.10.2020. Vaadatud 1.11.2020.
...valimistel osalemise määr oli 71,53%. Hääleõigus oli kõikidel akadeemilistel töötajatel, kelle töökoormus ülikoolis õppejõu või teadustöötajana on vähemalt 20 tundi nädalas.
- ↑ "Senat". Tartu Ülikool. 1. juuli 2020. Originaali arhiivikoopia seisuga 27.11.2020. Vaadatud 1.11.2020.