TÄNA AJALOOS, 11. juuni ⟩ Hävitati Trooja linn

Strenči (saksa keeles Stackeln) on linn Lätis Vidzemes Valmiera piirkonnas. Asub Koiva jõe ääres.

Uuel linnakalmistul asub mälestusmärk Teises maailmasõjas hukkunud Nõukogude sõdurite ühishaual.^[3]

Kaitstavad objektid

Strenči haigla direktori maja on kultuurimälestisena regionaalse kaitse all.^[4]

Linna põhjaosa asub Põhja-Vidzeme biosfääri kaitsealal, lõunaosa Ziemeļgauja kaitstaval maastikul. Looduskaitse all on harilik ebatsuuga on Dravase tamm ja Strenči Suur mand.^[5]

Ajalugu

Strenči kohale tekkis asustus XVII sajandil, mil avati Peterburi–Riia postimaantee. Aastal 1889 avati Riia ja Pihkva vahelisel raudteel Stackelni raudteejaam, tänapäevane Strenči raudteejaam Valga–Riia raudteeliinil. Aastal 1905 sai Strenčist alev. Aastal 1899 hakati Liivimaa rüütelkonna eestvedamisel raudtee ja maantee vahelisele metsasele alale ehitama Liivimaa kubermangu psühhoneuroloogiahaiglat, mis valmides (1907) oli üks oma aja moodsamaid. Ka luteri kirik valmis 1907. aastal.^[6]

Eesti vabadussõja ajal toimusid alevi all ägedad lahingud Eesti soomusronglaste ja Punaarmee sõdurite vahel. Strenči lähedal asub seal langenud Eesti soomusrongide divisjoni ülemale kapten Anton Irvele püstitatud mälestusmärk.

Linn 1928. aastast. 1941. aastal hukkasid Nõukogude repressiivorganid sarnaselt Kuressaare massimõrvaga ilma õigusliku aluseta 24 linna elanikku. 1943. aastal hukkasid Saksa okupatsioonivõimud kõik psühhoneuroloogiahaigla patsiendid. 1949. aastast küüditati 20 linna elanikku.^[7] 2009. aastani kuulus Valka rajooni. Aastatel 2009–2021 oli linn Strenči piirkonna keskus.