See artikkel räägib seltsist; perekonna kohta vaata artiklit Sisalik (perekond); tähtkuju kohta vaata artiklit Sisalik (tähtkuju)

Sisalikud (Sauria) on laialt levinud roomajate rühm, kuhu kuulub üle 5700 liigi.^[2]

Sisalikuliste süstemaatika ei ole ühtselt ja lõplikult kokkulepitud, sest kaasaegne klassifikatsioon põhineb üha enam evolutsioonilistel sugulussuhetel. Traditsiooniliselt on sisalikke käsitletud iseseisva rühmana ehk alamseltsina sisalikulised (Lacertilia), kuigi tänapäevases süstemaatikas peetakse seda pigem mitteametlikuks rühmituseks.

Sellesse laiemasse rühma kuuluvad kõik lepidosauruste elusolevad esindajad, mis ei kuulu madude (Serpentes) ega sfenodontide (Rhynchocephalia, nt tuataara) hulka.^[3]

Alamseltsi klassifitseeritakse järgmised infraseltsid:

• Diploglossa
• Gekkota
• Iguania
• Platynota
• Scincomorpha.

Sisalikud elavad kõigil mandritel peale Antarktise, samuti enamikul saarestikel.

Eestis on levinud kivisisalik (II kaitsekategooria) ja arusisalik (III kaitsekategooria).

Enamasti on sisalikel jalad ja väliskõrvad, madudel need mõlemad aga puuduvad. Kuna sisalikud on määratletud negatiivselt, madusid välja arvates, puuduvad neil ainulaadsed ühised tunnused. Paljud, kuid sugugi mitte kõik sisalikud võivad kiskjate eest põgenedes saba kehast eraldada (autotoomia). Suurel osal sisalikest on arenenud nägemine, sealhulgas värvitaju, ning enamik neist suhtleb niihästi kehakeele või eredate värvide kui ka feromoonide abil.

Sisalike pikkus varieerub mõnest sentimeetrist kameeleonidel nagu Brookesia micra ja gekodel nagu Sphaerodactylus ariasae kuni ligi 3 meetrini suurimal elusoleval sisalikul komodo varaanil. Mõned väljasurnud varaanid olid samuti suured. Väljasurnud mosasaurused, kes elasid vees, kasvasid kuni 17 meetri pikkuseks, ning Austraalias 40 000 aasta eest väljasurnud varaan Megalania võis kasvada kuni 7-meetriseks.

Eestis elavad sisalikest arusisalik, kivisisalik ja vaskuss.