Silvi Väli (sünninimi Silvi Oidekivi; 24. august 1931 Tallinn – 5. august 2017) oli eesti tõlkija.

• Anatoli Aleksin, "Seeva Kotlovi ebatavalised juhtumused" (1966)
• Jelena Iljina, "Väsimatu rändur" (1968)
• Vladimir Kisseljov, "Tütarlaps ja linnuk" (1969)
• Sergei Baruzdin, "Seitsmest kümneni" (1971)
• Juri Jakovlev, "Sõnakuulmatu Ikaros" (1971)
• Nikolai Bogdanov, "Imetegijad" (1972)
• Nikodim Gippius, "Järsud astmed" (1973)
• Sergei Aleksejev, "Lood Suvorovist ja vene sõduritest" (1974)
• Boriss Vassiljev, "Koidikud on siin vaiksed" (1973)
• Alim Kešokov, "Elus sadul" (1975)
• Radi Pogodin, "Süüdake põhjavalgus" (1978)
• Fazil Iskander, "Õnnelike leidude aeg" (1978)
• Juri Štšeglov, "Kui isa läks rindele" (1980)
• Albert Ussoltsev, "Mustsõstratee" (1980)
• Roman Sef, "Kuldne mõõk" (1981)
• Nikolai Dubov, "Seiklusrikkad suvepäevad" (1983)
• Sergei Aleksejev, "Sada lugu Venemaa ajaloost" (1984)
• Aleksandr Jašin, "Süda avaneb headusele" (1984)
• Feliks Dzeržinski, "Vanglapäevik. Kirjad" (1985)
• Ivan Šamjakin, "Petrograd-Brest" (1987)
• Vladimir Železnikov, "Igaüks unistab koerast" (1988)
• Sergei Abramov, "Ükskord, äkki, kunagi ..." (1988)
• Sabir Azäri, "Igavlev linn" (1989)

Tema abikaasa oli lastekirjanik Heino Väli.

Tütred Katrin Väli ja Kirsti Oidekivi on luuletajad.^[1]

Lapselaps Linda-Mari Väli on luuletaja, ajakirjanik ja keskkonnaaktivist.^[1]