Segakoor on laulukoor, milles laulavad mehed ja naised.

Tüüpiliselt on segakooris neli häälerühma: naishääled on sopranid ja aldid ning meeshääled tenorid ja bassid. Olenevalt esitatavast teosest võib kooris olla ka rohkem häälerühmi, näiteks võidakse omaette meeshäälte rühmana käsitleda baritone.

Publikule esinedes seisavad mehed traditsiooniliselt naiste taga (bassid sopranite ja tenorid altide taga), aga vastavalt konkreetse koori ja dirigendi eelistustele või muudel põhjustel võib asetus olla teistsugune, näiteks kaks meeshäälerühma keskel ja naised kahel pool külgedel. Võimalik on ka asetus, kus häälerühmad paiknevad kõrvuti järjestuses kõrgeimast kuni madalaimani.

Kuigi segakoorid tahtsid osa võtta juba I üldlaulupeost, nõudis üldjuht Johann Voldemar Jannsen ainult meeskooride esinemist. Tolle aja kirikliku moraali seisukohast peeti segakooride mitmepäevaseks peoks kokkukutsumist sobimatuks.^[1] Esimest korda pääsesid naised segakooride liikmetena esinema IV üldlaulupeol.

• Eesti segakooride loend
• Poiste segakoor
• Kammerkoor