Teisipäev, juuli 28, 2026

Ajalugu, Täna ajaloos

TÄNA AJALOOS, 11. juuni ⟩ Hävitati Trooja linn

Segakoor Waldia laulmas Õie Pärteli juhendamisel Jööri folgil, 2011

Segakoor on laulukoor, milles laulavad mehed ja naised.

Tüüpiliselt on segakooris neli häälerühma: naishääled on sopranid ja aldid ning meeshääled tenorid ja bassid. Olenevalt esitatavast teosest võib kooris olla ka rohkem häälerühmi, näiteks võidakse omaette meeshäälte rühmana käsitleda baritone.

Publikule esinedes seisavad mehed traditsiooniliselt naiste taga (bassid sopranite ja tenorid altide taga), aga vastavalt konkreetse koori ja dirigendi eelistustele või muudel põhjustel võib asetus olla teistsugune, näiteks kaks meeshäälerühma keskel ja naised kahel pool külgedel. Võimalik on ka asetus, kus häälerühmad paiknevad kõrvuti järjestuses kõrgeimast kuni madalaimani.

Segakoorid Eesti üldlaulupidudel

Kuigi segakoorid tahtsid osa võtta juba I üldlaulupeost, nõudis üldjuht Johann Voldemar Jannsen ainult meeskooride esinemist. Tolle aja kirikliku moraali seisukohast peeti segakooride mitmepäevaseks peoks kokkukutsumist sobimatuks.[1] Esimest korda pääsesid naised segakooride liikmetena esinema IV üldlaulupeol.

Vaata ka

Viited

  1. Rudolf Põldmäe, "Esimene Eesti üldlaulupidu 1869", 1969

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga