Schulmann (ka Schulman, varem Scholman) on ilmselt Preisimaalt pärit põlisaadlisuguvõsa.
Tänapäeval elavad suguvõsa liikmed Kanadas, Rootsis ja Soomes.
Ajalugu
Päritolu ja varasem ajalugu
Schulmanni suguvõsa päritolu ei ole üheselt selge. Perekonnatraditsiooni järgi saabusid nad Eestimaale juba XIII sajandi algul koos Taani kuninga Valdemar II Võitjaga.[1] On arvatud, et nad olid suguluses 1584. aastal kustunud Preisimaa Skolmanni aadlisooga. Esimesi kindlaid teateid nende kohta on aastast 1495, mil ordumeister Wolter von Plettenberg läänistas Heinrich Scholmanile (suri pärast 1495) sõjateenistuse eest Saaremaal Tumala külas (im dorppe tho Thomel) maid.[2] Tumala ja Saaremaaga jäid Schulmannid seotuks 17. sajandini. 1613. aastal hukati Taanis Heinrich von Schulmann − ta oli läinud rootslaste poole üle − ja tema valdused konfiskeeriti. Poeg Otto Schulman (1601−1653) sai suguvõsa Saaremaa valdused küll 1646. aastal võimu vahetudes tagasi, kuid ta oli juba asunud elama Rootsi ja temast sai Rootsi liini esiisa; tema pärijad müüsid Tumala ja Roobaka mõisa 1671. aastal. Viimase onu Otto von Schulmann (suri enne 1614) rändas Saaremaalt Eestimaale, sai abielu kaudu Maidla mõisa omanikuks ja oli suguvõsa Eestimaa haru rajaja.
Rootsi liin
Pärast oma isa hukkamist põgenes Otto Schulman (1601−1653) koos emaga Rootsi, astus seal sõjaväeteenistusse ja lõpetas karjääri oobersti auastmes. 1634. aastal sai temast naturalisatsiooni korras Rootsi aadlik ja samal aastal introdutseeriti ta tituleerimata aadlisuguvõsana nr 176 Rootsi rüütelkonda[3]; Rootsis kasutas suguvõsa nimevarianti Schulman. Otto ja tema järeltulijad omasid Östergötlandi läänis mitmeid maavaldusi. Selle liini viimane esindaja oli Otto pojapojapoeg lipnik Lennart Otto Schulman (1701−1717), kes uppus õnnetult.
Eestimaa liin
Liini rajaja Virumaa Lüganuse kihelkonna Maidla mõisniku Otto von Schulmanni (suri enne 1614) kahest nooremast pojast põlvnesid kaks haru. Vanem poeg kornet Otto von Schulmann (suri enne 1654) omandas küll Soomes juba 1649. aastal mitmeid maavaldusi, kuid tema järeltulijad jäid Eestimaaga − neil oli valdusi nii Viru- kui ka Läänemaal − seotuks siiski XVIII sajandi lõpuni. Noorem vend meeskohtunik Heinrich von Schulmann (suri 1658) omandas Järvamaal Ao mõisa ja sai sellenimelise liini esiisaks.
Suguvõsa liikmeid
Schulmann
- Heinrich von Schulmann (hukati 1613), Taani Maasilinna linnusepealik, Saaremaa maanõunik, Tumala mõisa omanik[4]
- Otto Schulman (1601−1653), Rootsi ooberst, Rootsi Pommeri Stralsundi ja Ees-Pommeri ülemkomandant, Tumala ja Roobaka mõisa mõisnik[4]
- Heinrich von Schulmann (suri 1658)[5], Imastu ja Ao mõisnik[4]
- Berend von Schulmann (1623–1709), Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Ao, Salla, Koila ja Mõisamaa mõisa ning Tammiku mõisnik, meeskohtunik[4][6]
- Otto Wilhelm von Schulmann (surn 1694), Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Jälgimäe mõisnik[7][8]
- Berend Johann von Schulmann (1660−1746), Rootsi sõjaväelane (major), Eestimaa rüütelkonna peamees, Eestimaa maanõunik, Ao, Salla, Koila ja Mõisamaa mõisnik[9]
- Berndt Gustav von Schulmann (1670−1708), Rootsi sõjaväelane (major), sõjaväelane Põhjasõjas
- Thuwe Johann Schulmann (1671–1737), Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Jälgimäe mõisnik[7]
- Karl Gustav von Schulmann (1702–1765), Rootsi sõjaväelane (kapten), Daniel Gottlieb Messerschmidti kaastööline Siberi ekspeditsioonis, Luua, Väimela, Varbuse ja Salla mõisnik[10][11]
- Otto Wilhelm von Schulmann (1728–1788)[12], Salla, Mõisamaa mõisa, Koila, Uudeküla, Idavere, Piirsalu ja Tammiku mõisnik. Uudeküla suguvõsaliin[13]
- Jürgen (Georg) Detlev von Schulmann (1730−1799), Jälgimäe ja Ao mõisnik. Jälgimäe suguvõsaliin[14]
- Gustav Salomon von Schulmann (1736−1810)[15], Piigandi, Väimela mõisnik[11], Võru kreisi sillakohtunik
- Wilhelm Magnus von Schulmann (1740−1817), Varbuse ja Linnamäe mõisnik, Riia asehaldurkonna Võru kreisi kreisipealik[16], Varbuse I suguvõsaliin[17]
- Berend Johann von Schulmann (1745−1784), Varbuse ja Piirsalu mõisnik[18], sillakohtunik. Varbuse II suguvõsaliin[19]
- Karl Otto von Schulmann (1747−1812), Sassi mõisnik[20]. Saaremaa Sassi suguvõsaliin[21]
- Reinhold Friedrich von Schulmann (1774−1845), Venemaa keisririigi sõjaväelane (suurtükiväekindral), brigaadi- ja diviisikomandör, Venemaa püssirohutehaste inspektor[22]
- Adam Harald Gustav von Schulmann (1774−1848), titulaarnõunik, Liivimaa kroonumetsaülem, Võru alammaakohtu assessor
- Karl Gustav von Schulmann (1775−1827), Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), Hummuli mõisnik[23]
- Gustav Daniel von Schulmann (1779−1835), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant), brigaadi- ja diviisikomandör, Zamośći kindluse komandant[24]
- Ernst/Friedrich Johann von Schulmann (surn. 1852), jurist, Viljandi kreisikohtu sekretär 1826−1839, Tartu kreisikohtu sekretär 1839−1852[25]
- August Heinrich von Schulmann (1801−1854), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik), Lümandu, Uugla mõisnik[26]
- Zacharias Woldemar von Schulmann (1813−1872), Venemaa keisririigi mereväe ohvitser (2. järgu kapten), kolleegiuminõunik, maalikunstnik- marinist[27]
Rudolf Johann Wilhelm von Schulmann (1814−1874) - Rudolf Johann Wilhelm von Schulmann (1814−1874) (Шульман, Рудольф Густавович), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant), brigaadikomandör, Dünaburgi kindluse komandant, Vilno sõjaväeringkonna suurtükiväe ülem
- Eugen von Schulmann (1815−1874), Venemaa keisririigi tõeline riiginõunik, postimeister
- Friedrich Alexander von Schulmann (1819−1865), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), Kubani oblasti suurtükiväe ülem
- Nikolai Alexander von Schulmann (1828−1900), Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral)
- Ernst Leopold von Schulmann (1831−1903), Venemaa keisririigi tõeline riiginõunik, insener, linna- ja kubermanguarhitekt Venemaal[28]
- Nikolai August von Schulmann (1853−1916), Venemaa keisririigi salanõunik
- Bernhard von Schulmann (1854−1908), Tallinna Piiritusevabriku ametnik ja direktooriumi liige, Eestimaa Rüütli- ja Toomkooli kurator, Lümandu, Uugla mõisnik[29]
- Gustav Karl Theodor von Schulmann (1855−1915), tõeline riiginõunik, insener
- Nikolai Karl von Schulmann (1862−1898), matemaatikakandidaat, pedagoog, füüsik
- Sergei Nikolajevitš von Schulmann (1869−1927), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), sõjaväejurist
- Rufin von Schulmann (1874−Nõukogude vangilaagris 1930), tõeline riiginõunik, kammerjunkur
- Otto Wilhelm Oskar von Schulmann (1888−1963), Venemaa keisririigi sõjaväelane, jurist, Eestimaa rüütelkonna sekretär, Balti pataljoni koosseisus Eesti Vabadussõjas, Saksa-Balti Erakonna sekretär, Lutheri vabriku direktor ja juhatuse liige[30]
- Georg Friedrich Bernhard von Schulmann (1890−1917), Eestimaa rüütelkonna kantseleiametnik[31]
- Helmut von Schulmann (1891−1968), ajakirjanik (kirjanduslik pseudonüüm: Zwiesel), ajalehe Revaler Bote toimetaja[32]
- Hans Heinrich von Schulmann (1893−1976), klaverivirtuoos, nimekas jääpurjekate konstruktor[33]
- Werner Alfred von Schulmann (1912−1981), filosoofiadoktor, ajaloolane
Schulman
- Carl Fredrik Schulman (1773−1849), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik), kompanii-, pataljoni-, polgu- ja brigaadikomandör
- Alexander Leonard Carl Schulman (1819−1890), Venemaa keisririigi kindralleitnant, pataljoni-, polgu-, brigaadi- ja diviisikomandör
- Carl Magnus Hugo Schulman (1850−1919), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor)
- Carl Fredrik Schulman (1852−1903), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor)
- Otto Carl Hjalmar Schulman (1857−1934), filosoofialitsentsiaat, pedagoog
- Carl August Schulman (1861–1918), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant)
- Carl Allan Rudolf Schulman (1919−2003), ajakirjanik, teleprodutsent
- Carl Magnus Alexander (Alex) Schulman (sündinud 1976), ajakirjanik, blogija, kirjanik
- Carl Johan Morgan (Calle) Schulman (sündinud 1979), blogija, teleprodutsent
Koulumies
- Rolf Albert Holger Koulumies (a-ni 1940 Schulman) (1910−1992), meditsiinidoktor, kirurg, Helsingi ülikooli dotsent
- Jyrki Olavi Koulumies (sündinud 1943), toimetaja, kirjanik
- Terhi Johanna Koulumies (sündinud 1971), sotsiaalteaduse magister, Soome parlamendi liige
Schulmanni suguvõsa mõisavaldused
- Ees-Pommeri:
- Elmenhorst, Lydershagen
- Eestimaa:
- Ao (Hackeweid) (1626−1794), Auaste (Wiesenau) (1843−1876), Imastu (Mönnikorb) (1619/1625−1626), Jälgimäe (Jelgimeggi) (u 1663−1765), Järvajõe (Jerwajöggi) (1790−1791, pandivaldus), Kaalepi (Kaulep) (1670ndad, pandivaldus), Koila (Koila) (1689−1794 pärus-, 1794 pandivaldus), Kupna (Kupna) (1641−1671), Lümandu (Limmat) (1877−1919), Maidla (Maidel) (1580ndad), Moe (Muddis) (1780ndad, pandivaldus), Mõisamaa (Moisama) (u 1696−1797 pärus-, 1797−1800 pandivaldus), Norra (Kalterborn) (1740ndad, pandivaldus), Oidrema (Oidrema) (kuni 1746), Orgmetsa (Orgmetz) (1684−1687, pandivaldus), Oru (Orrenhof) (kuni 1817), Piirsalu (Piersal) (1781−1794), Pühatu (Puhhat) (u 1739−enne 1744 pandi-, u 1744−1762 pärusvaldus), Rahula (Rahhola) (1867−1909), Rägavere (Reggafer) (1640ndad), Saku (Sack) (1699−1721 ja 1723−1729 pandi-, 1729 pärusvaldus), Salla (Salla) (1689−1794 pärus-, 1794−1811 pandivaldus), Tamsalu (Tamsal) (1780ndad, pandivaldus), Tammiku (Tammik) (1699−1726 pandi-, 1726−1802 pärusvaldus), Toomla (Thomel) (1910ndad), Triigi (Kau) (1676−1684), Turpla (Turpel) (1683−enne 1689, pandivaldus), Uugla (Udenküll) (1800−1904), Vodja (Wodja) (1730ndad, pandivaldus), Voore (Forel) (1650ndad, pandivaldus)
- Ingerimaa:
- Nova-Bura (XVII sajandil), Ovintsovo (XIX sajandil)
- Kärnten:
- Schloß Neunstein (XIX sajandil)
- Liivimaa eesti distrikt:
- Heisri (Neu-Pigant) (u 1789−1794), Linnamäe (Linnamäggi) (1768−1775), Luua (Ludenhof) (1745−1759), Piigandi (Alt-Pigant) (u 1789−1796), Piigaste (Alt-Pigast) (kuni 1785), Rääbise (Repshof) (1794−1799, pandivaldus), Tõlliste (Teilitz) (1857−1872), Varbuse (Warbus) (1759−1791 pärus-, 1816−1820 pandivaldus), Väimela (Waimel) (1759−1775)
- Saaremaa:
- Soome:
- Järvenkylä (alates 1649), Onkamaa (alates 1649)
- Östergötlandi lään:
- Brandsnäs, Kimstad, Leonardsberg, Svärtinge
Viited
- ↑ Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. VII kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1932, lk 59.
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz, 1930, lk 258.
- ↑ "Schulman nr 176". Adelsvapen-Wiki (rootsi). Vaadatud 20. septembril 2025.
- 1 2 3 4 Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz, 1930, s. 260
- ↑ Schulmann, Heinrich v. (-1658) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Schulmann, Berend v. (1623-1709) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- 1 2 Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz, 1930, s. 263
- ↑ Schulmann, Otto Wilhelm v. (-1694) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Schulmann, Berend Johann v. (1660-1746) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Schulmann, Karl Gustav v. (1702-1765) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- 1 2 Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 seite 261
- ↑ Schulmann, Otto Wilhelm v. (1728-1788) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 seite 281
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 seite 285
- ↑ Schulmann, Gustav Salomon v. (1736-1810) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Schulmann, Wilhelm* Magnus v. (1740-1817) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 seite 286
- ↑ Schulmann, Berend Johann v. (1745-1784) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 seite 273
- ↑ Schulmann, Karl Otto v. (1747-1812) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 seite 274
- ↑ Schulmann, Friedrich* Reinhold v. (1774-1845) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Schulmann, Karl Gustav v. (1775-1827) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Schulmann, Gustav[* Daniel v. (1779-1835)] veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Schulmann, Ernst* Johann [DBBL:Friedrich v. (-1852)] veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Schulmann, August* Heinrich v. (1801-1854) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Schulmann, Zacharias Woldemar* (Vladimir) v. (1813-1872) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Schulmann, Ernst* Leopold v. (1831-1903) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Schulmann, Bernhard v. (1854-1908) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Schulmann, Otto* Wilhelm Oskar (1888-1964) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Schulmann, Georg Friedrich Bernhard* v. (1890-1917) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Schulmann, Helmut v. (Ps.: Zwiesel) (1891-1968) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Schulmann, Hans v. (1893-1976) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
Kirjandus
- EAA, f. 1674, n. 2, s. 180. Schulmanni suguvõsa.
- Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 425−426.
- Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. VII kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1932. Lk 59−66 .
- Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz, 1930. Lk 258−276 .
- Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935. Lk 582−585 .
- Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XIII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2002. Lk 152−153.
- Ramsay, Jully. Frälsesläkter i Finland intill stora ofreden. Tredje häftet. Helsingfors: Förlagsaktiebolaget Söderström & C:o, 1915. Lk 382−384 .
- Schulman, Hugo. Släkten Schulman - von Schulman i Sverige, Finland och Baltikum: familjekrönika och ättartavlor. Helsingfors: Författarens barn, 1938.
- Wasastjerna, Oskar. Ättar-taflor öfver den på Finlands Riddarhus introducerade adeln. Andra delen. L–Ö. Borgå: Utgifvarens förlags, 1880. Lk 429−439.
Välislingid
- Schulmann veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- Schulmanni suguvõsa genealoogia saidil geni.com
- Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust