TÄNA AJALOOS, 11. juuni ⟩ Hävitati Trooja linn

Saulkrasti (läti^ⓘ) ('päikeserannad'; saksa keeles Neubad) on kuurortlinn Lätis Liivi lahe lõunarannal. Linn on Saulkrasti piirkonna ja Saulkrasti valla keskus.

Linna läbib Via Baltica. Läbi Saulkrasti kulgeb Riia–Skulte raudtee, mis varem oli osa 2006. aastal likvideeritud Tallinna–Pärnu–Mõisaküla–Riia raudteeliinist. Linnas asuvad Saulkrasti raudteejaam ja Pabaži raudteepeatus.

Linnas asub Teises maailmasõjas hukkunud Nõukogude sõdurite vennaskalmistu.^[3]

Ajalugu

Saulkrasti alad kuulusid varem liivlaste Metsapoole maakonda. Sealsed maad jagunesid nelja mõisa vahel, alludes Bīriņi, Skulte, Sēja ja Pabaži mõisale. 1640. aastal sai alguse luterlik Pēterupe kogudus Krimulda kihelkonnas. 1823. aastal rajati Bīriņi mõisa maadele Neibāde suvituskoht. 1898. aastal rajati Pabaži mõisa maadele Katrīnbāde suvituskoht.

1931. aastal nimetati Katrīnbāde ümber Pabažiks. 1933. aastal liideti Neibāde ja Pēterupe asula ühtseks Saulkrasti asulaks. 1950. aastal sai asulast alev, toona liideti sellega Pabaži. Kuni 1952. aastani kandis asula ametlikult nime Saulkraste.^[4] Linn on saanud nime selle järgi, et keskmiselt on selles piirkonnas kõige suurem päikesepaisteliste päevade arv Lätis.^[5] Saulkrasti on linn alates 1991. aastast.

Kaitstavad objektid

Muinsusmälestistest on linnas riikliku kaitse all Ģelži pere suvila aadressil Inčupes iela 10 ja A. A Pistohlkorsi epitaaf. Regionaalse kaitse all on Neibāde supelmaja, Pēterupe kiriku kantsel ja selle maalitud uksed, Neibāde kuurordi asutaja Karl von Reiterni mälestusmärk ning Neibāde metsavahi maja Forstei. Kohaliku kaitse all on elumaja aadressil Rīgas iela 41 ja sama maja kaev.^[6]

Looduskaitse all on kaks mändi aadressil Ķīšupes iela 3, Pēterupes Līgotņe õpetajamaja allee, Pēterupe kirikumõisa pärnad, Pēterupe kirikumõisa tamm, mänd aadressil Rīgas iela 41A ja Katrīna pärn, lisaks veel arvukalt nimetuid põlispuid (valdavalt männid) linna mereranda palistavates metsades.^[7]