Sauga jõgi on jõgi Rapla ja Pärnu maakonnas. See on Pärnu jõe parempoolne lisajõgi, mis suubub Pärnu jõkke Pärnu linnas 1,3 km kaugusel Pärnu jõe suudmest.[1]
Jõe põhitelje pikkus on 78,4 km ja ametlik valgala pindala 578,6 km².[1] Keskmine vooluhulk on 5,1 m³/s.[2]
Asend ja kulg
Sauga jõgi algab Kehtna vallas Lokuta küla piirkonnas. Jõgi voolab ülemjooksul Raplamaal ning seejärel Pärnumaal läbi Põhja-Pärnumaa valla, Tori valla ja Pärnu linna alade.[1]
Jõega seotud asustusüksuste hulka kuuluvad muu hulgas Aluste, Kõnnu, Luuri, Pärnjõe, Viluvere, Ünnaste, Suigu, Eametsa, Nurme, Lemmetsa, Papsaare ja Pärnu.[1]
Sauga jõgi suubub Pärnu jõkke Pärnu linnas enne Pärnu jõe suubumist Pärnu lahte. Alamjooks kuulub Pärnu linna ja selle lähiümbruse veemaastikku ning on seotud Vana-Pärnu, Sauga ja Eametsa piirkonnaga.[1][2]
Iseloomustus
Sauga jõgi kuulub Lääne-Eesti vesikonda ja Pärnu alamvesikonda. Jõe põhiosa kulgeb Lääne-Eesti rannikumadalikul. Ülem- ja keskjooks on pikalt õgvendatud, alamjooks on enne suubumist lai ja väga aeglase vooluga.[2]
Jõel on vähe allikaid ning suvel võib see jääda veevaeseks. Alamjooks on suudme lähedal seotud Pärnu linna jõeäärse ruumi ja veeliiklusega. Sauga jõgi on laevatatav suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani.[2]
Sauga jõgi on tumedaveeline ja humiinaineterikas jõgi. Jõgi on avalikult kasutatav veekogu.[1]
Lisajõed ja suubuvad veekogud
Sauga jõkke suubuvad muu hulgas Mõnuvere jõgi, Räägu oja, Tomingoja, Elbu oja, Uru oja, Eidapere kraav, Kõreoja, Künnapa kraav, Veskioja, Kalda oja, Sinika kraav, Kose kraav, Torni oja, Pika kraav, Rintsa kraav, Määrasmaa kraav, Kenni kraav, Nurme kraav, Maeku oja, Vingiküla oja, Korju kraav, Palkoja ja Noksi oja.[1]
Mõnuvere jõgi, mida on nimetatud ka Are jõeks, suubub Sauga jõkke paremalt kaldalt.[3]
Loodus ja kaitse
Sauga jõgi on seotud Pärnu jõe loodusala, Mõrdama loodusala ja Taarikõnnu loodusalaga.[1] Jõega seotud kaitstavate alade hulka kuuluvad ka Pärnu jõe hoiuala (Pärnu), Taarikõnnu looduskaitseala ja Mõrdama hoiuala.[1]
Jõest on leitud muu hulgas võldast ja hinku.[4] Katsepüükides on Sauga jõest registreeritud ka lõhe, haug, särg, teib, turb, säinas, rünt, viidikas, tippviidikas, hõbekoger, trulling, ogalik ja ahven.[5]
Hüdroloogiline seire
Sauga jõel asub Nurme hüdromeetriajaam, mis paikneb Eametsa külas. Jaam avati ja automatiseeriti 2006. aastal ning asub 10,1 km kaugusel jõe suudmest.[6]
Nurme hüdromeetriajaamas mõõdetakse või vaadeldakse veetaset, vooluhulka, veetemperatuuri, jäänähtusi, äravoolu, õhutemperatuuri ja sademeid.[6]
Sillad ja kasutus
Sauga jõe alamjooksul paikneb mitu silda. Pärnu linna ja selle lähiümbruse olulisemate ületuskohtade hulka kuuluvad Sauga vantsild, Siimu sild ja Nurme sild.[7]
Alamjooksu veeruumi kasutatakse ka veeliikluseks. Jõgi on laevatatav suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani.[2]
Vaata ka
Viited
- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 "Sauga jõgi". EELIS. Vaadatud 22. juuni 2026.
- 1 2 3 4 5 "Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ja seosed mereplaneeringuga". KSH eelhinnangu lisa 1 – Mõjutatava keskkonna kirjeldus". Rahandusministeerium. 2020. Vaadatud 22. juuni 2026.
- ↑ "Mõnuvere jõgi (Are jõgi)". Kalapeedia. Vaadatud 22. juuni 2026.
- ↑ "Hingu, võldase ja vingerja inventuuride läbiviimine Pärnu jõestikus" (PDF). Eesti Loodushoiu Keskus. 2018. Vaadatud 22. juuni 2026.
- ↑ "Jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2013" (PDF). Eesti Maaülikool. 2014. Vaadatud 22. juuni 2026.
- 1 2 "Nurme hüdromeetriajaam". Keskkonnaagentuur. Vaadatud 22. juuni 2026.
- ↑ "Sauga". Seikle Veele. Vaadatud 22. juuni 2026.