TÄNA AJALOOS, 11. juuni ⟩ Hävitati Trooja linn

Saldus (läti^ⓘ) on linn Lätis Kurzemes, Salduse piirkonna keskus. Linn asub merepinnast 95 meetri kõrgusel Ciecere jõe kaldal, Riiast 119 kilomeetri kaugusel. Linna vana saksakeelne nimi on Frauenburg.

Salduses eristatakse järgmisi linnaosasid: Ciecere ja Kalnsēta.^[3]

Sealne 5PM puurauk on Adze kihistu neostratotüüp,^[4] Stirnase kihistu neostratotüüp,^[5] Skrunda kihistu neostratotüüp,^[6] Ziemeli kihistiku neostratotüüp,^[7] Priekule kihistiku neostratotüüp,^[8] Kuiļi kihistu neostratotüüp,^[9] Kuldiga kihistu^[10] ja selle Bernāti kihistiku^[11] ning Ēdole kihistiku neostratotüüp,^[12] Salduse kihistu^[13] ja selle Brocēni kihistiku neostratotüüp,^[14] Dreimani kihistu neostratotüüp^[15] ja Blīdene kihistu neostratotüüp.^[16] Salduse kihistu on linna järgi nime saanud.^[17]

Ajalugu

Saldust on esimest korda kirjalikult mainitud aastal 1253 (Salden). Toona asus seal kuralaste linnus, mis asus Skrunda ja Zemgale vahelisel maal. 14. sajandil rajas ordu kuralaste linnamäele oma linnuse, mille juurde tekkis alev. Põhjasõja ajal hävisid nii linnus kui ka alev.

Saldus oli Venemaa keisririigi Kuramaa kubermangu Kuldīga kreisis Salduse kihelkonna keskus ja linn aastast 1917. Teise maailmasõja ajal toimusid linna pärast lahingud, kuid linn jäi sakslaste kätte kuni Saksamaa alistumiseni. Saldus oli 2009. aastani Salduse rajooni keskus.

Vaatamisväärsused

Riikliku kaitse all on Salduse linnamägi, kunstnik Janis Rozentālsi elu- ja tööpaik, Salduse luteri kiriku orel ja altar. Regionaalse kaitse all on Salduse vanalinn.^[18]

Looduskaitse all on Ciecere sanglepp, Kalnsēta park, Kalnsēta Armastuse tamm, Kalnsēta hiidpöök, Sõjaväe hobukastan, Lava Idatamm ja Lava Läänetamm, lisaks veel neli sangleppa, neli läänepärna, kolm tamme, pärn, hõberemmelgas, raagremmelgas, harilik hobukastan, magus kirsipuu, harilik robiinia ja pensilvaania saar.^[19]