STS-1 (Space Transportation System-1) oli NASA Space Shuttle'i programmi esimene lend. Missioon startis 12. aprillil 1981 ja naasis Maale 14. aprillil. Lendu teenindas kosmosesüstik Columbia ja meeskonnaks olid komandör John W. Young ja piloot Robert L. Crippen. Missioon oli NASA esimene mehitatud lend pärast Apollo-Sojuzi testprojekti.

STS-1 startis Juri Gagarini kosmoselennu 20. aastapäeval, kuid see oli siiski kokkusattumus, kuna tehnilise probleemi tõttu oli start kaks päeva edasi lükatud.^[1]

Young ja Crippen määrati missiooni meeskonnaks juba 1978. aasta märtsis. Young oli tollal NASA kõige kogenum astronaut. Ta oli oma esimese lennu teinud 1965. aastal Gemini programmi ajal, kui ta oli missiooni Gemini 3 piloot. STS-1 oli tema viies missioon.^[2] Crippen oli NASA-ga liitunud 1969. aastal ja see oli tema esimene missioon.^[3]

Columbia varustati avakosmosesse väljumiseks vajalikuga juhuks, kui lennul oleks juhtunud avakosmosesse väljumist nõudev hädaolukord. Hädaolukorras pidi süstikust väljuma Crippen ning Young oleks olnud ootel ja valmis Crippenile appi minema.^[4]

Algselt soovis NASA juhtkond muuta missiooni STS-1 suborbitaalseks lennuks. Nimelt tahtsid NASA juhid, et Columbia esimesel missioonil mängitaks läbi üsna ohtlik missiooni katkestamise stsenaarium, mille kohaselt oleks süstik pärast tahkekütusekiirendite eraldumist missiooni katkestanud ja suundunud kosmose asemel maandumisrajale. Sellest plaanist loobuti ja missioon jäi orbitaalseks lennuks, kui missiooni komandör John Young missiooni katkestamise stsenaariumi läbimängimisest keeldus.

Columbia startis 12. aprillil 1981 kell 7 Kennedy Kosmosekeskusest.^[5] Start oli algselt planeeritud 10. aprillile, kuid Columbia ühe arvuti tehniline rike lükkas stardi kahe päeva võrra edasi. Missiooni ainsaks eesmärgiks oli süstiku süsteemide katsetamine.^[5]

Missiooni teisel päeval said astronaudid kõne tollaselt USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More asepresidendilt George H. W. Bushilt. Algselt pidi president Ronald Reagan missiooni ajal kosmosekeskust külastama, aga ta oli kaks nädalat varem atentaadis raskelt vigastada saanud. Reagan naasis Valgesse Majja stardieelsel päeval.

Young ja Crippen naasid Maale 14. aprillil ja maandusid Edwardsi õhujõudude baasis.^[6]

• 
  Columbia saabumine stardikompleks 39A-sse 29. detsembril 1980
• 
  Columbia saabumine starditorni
• 
  Columbia 12. aprillil enne starti
• 
  Young ja Crippen skafandritesse riietumas
• 
  Columbia startimas missioonile STS-1
• 
  Columbia lastiruum missiooni ajal
• 
  Columbia maandumas
• 
  Meeskond pärast missiooni süstikust väljumas
• 
  Missiooni juhtimiskeskus Columbia maandumise ajal
• 
  Columbia saabumas tagasi Kennedy Kosmosekeskusesse