Sõnumileht oli eestikeelne ajaleht, mis ilmus Eestis aastail 1995–2000. Ajaleht ilmus kuus korda nädalas. 1997. aastast oli Sõnumileht saadaval ka veebiväljaandena ehk digilehena. Laupäevase numbri nimi oli Nädalavahetuse Sõnumileht ja 1997–1998 ilmus ajalehe lisaväljaanne Pealinn.

Algul oli Sõnumileht veidi vasakpoolse kallakuga kvaliteetajaleht, aga 1998. aastast sai ajalehest tabloid. 2000. aastal ühines Sõnumleht Õhtulehega väljaandeks SL Õhtuleht.^[1][2]

Pärast Rahva Hääle erastamist 1994. aastal lahkusid toimetusest mitmed ajakirjanikud eesotsas Toomas Leitoga, rajades uue ajalehe Eesti Sõnumid. Lepiksoni ja Luige majanduslikul toel toimis uus ajaleht 1995. aasta septembrini, kuni investorid otsustasid selle Eesti Päevalehega ühendada. Peatoimetajat Leitot sellest ei informeeritud ja ajalehe sulgemisest sai ta teada alles pärast ajalehtede liitmist. Pärast Eesti Sõnumite sulgemist leidis Leito uued investorid (teiste seas Rein Kaarepere, Oliver Kruuda ja Mait Metsamaa) ning veel samal aastal hakati välja andma uut ajalehte Sõnumileht.^[3][4]

Ajalehe toimetuse moodustasid Eesti Sõnumite endised ajakirjanikud, keegi Eesti Päevalehte üle ei läinud. Leito loobus varasemast peatoimetaja kohast ning oli kirjastaja ja mänedžer.^[4] Aastatel 1995–1996 oli peatoimetaja Ainar Ruussaar, oktoobrist 1996–1998 Mart Luik ning juulist 1998–2000 Urmo Soonvald.^[5][6][7]

1998. aastal ostis osaluse Sõnumilehes Norra meediagrupp Schibsted ja ajalehest sai tabloid.

1999. aastal oli ajalehe tiraaž umbes 30 000, see oli trükiarvu järgi kuues ajaleht Eestis. Sõnumileht konkureeris teise tabloidlehe, Õhtulehega ning see viis 1999. aasta suvel hinnasõjani kahe ajalehe vahel. Selle tulemusena kasvas ajalehe populaarsus ja mõlema ajalehe trükiarv suurenes.

3. juulil 2000 need konkureerivad ajalehed liitusid, uue ajalehe nimeks sai SL Õhtuleht.

• Sõnumileht Digaris