Teisipäev, juuli 28, 2026

Ajalugu, Täna ajaloos

TÄNA AJALOOS, 11. juuni ⟩ Hävitati Trooja linn

Joseph Rudyard Kipling (30. detsember 1865 Bombay (tänapäeval Mumbai), India18. jaanuar 1936 London) oli briti luuletaja, proosa- ja ajakirjanik. Ta ammutas oma loomingus tihti ainet oma sünnimaa Briti India värvikast olustikust.

1871, kui ta oli 5-aastane, saatsid vanemad ta koos 3-aastase õe Alice'iga Inglismaale, kus ta kasvas Portsmouthi lähedal Southseas ja õppis sealses välismaal viibivate Briti alamate lastele mõeldud internaatkoolis. Ta elas koos õega Briti kaubalaevastiku endise kapteni Pryce Agar Halloway ja tema naise Sarah' kodus kuni 1877. aastani. Hiljem meenutas Kipling neid aastaid õudusega, mõeldes julmusele ja hoolitsuse puudumisele, mis talle ja tema õele seal osaks said. Alles 1877 naasis tema ema Indiast ning hoolitses kogu suve ja sügise laste eest ise.

Aasta lõpul sõitis ema Indiasse tagasi ning saatis oma tütre taas Hallowayde koju ja pani poja Devonis asuvasse kooli nimega United Services College, kus Kipling alustas õppimist 1878. aasta jaanuaris. See kool oli hiljuti asutatud poiste kasvatamiseks sõjaväelasteks. Kiplingi sõnul oli tollal koolides ihunuhtlus üldlevinud, kuid teistest koolidest erinevalt ei nüpeldatud tema koolis õpilasi ainult tagumikule, vaid üle selja.

Kipling lõpetas kooli 1882. Vanematel polnud raha, et teda ülikooli panna, ja nende hinnangul polnud poiss piisavalt andekas, et pääseda rasuta õppekohale. Niisiis otsis isa talle Lahores töökoha ja sama aasta septembris-oktoobris sõitis Kipling Indiasse tagasi. Ta hakkas tööle ajalehe "Civil and Military Gazette" abitoimetajana ning sellest oli talle suur kasu, sest andis võimaluse oma loomingut avaldada.

Kuulsad on tema loomajutud ("Džungliraamat" I-II, 1894-95; eesti keeles lühendatult pealkirjaga "Mowgli"), muinasjutud ("Jutte väikestele lastele" 1902) ja ka mitmed lühijutud, näiteks "The Man Who Would Be King" (1888). Kiplingu kuulsamateks luuletusteks peetakse näiteks "Mandalay" (1890), "Gunga Din" (1890), "Valge mehe koorem" (1899), "If—" (1910) ja "The Gods of the Copybook Headings" (1919). Nii proosas kui ka luules ülistas ta mehisust, tugevaid isiksusi ja Briti võimu.

Ta oli üks 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse populaarsemaid Suurbritannia kirjanikke. 1907. aastal sai ta 41-aastaselt Nobeli kirjandusauhinna, olles esimene ingliskeelne ja seni noorim auhinna laureaat. Kiplingile taheti anda Briti poeet-laureaadi tiitlit ja mitu korda ka rüütliseisus, kuid ta keeldus mõlemast.

Väljend prostitutsioonist kui maailma vanimast ametist sai alguse Kiplingu novellist "On the City Wall" (1889), mis räägib India prostituudist Lalunist.[1]

6. mail 1935 pidas Kipling Püha Jüri kuninglikus ühingus kõne "Kaitsmata saar", milles hoiatas Suurbritanniat ohu eest, mida Saksamaa endast kujutab.

Kiplingu põrmu hoitakse Westminster Abbey Poets' Corneris (luuletajate nurgas).

Haakrist raamatute kaanel

Rudyard Kiplingi haakrist ja autogramm

Kiplingi paljude raamatute kaanel on haakrist koos elevandiga, kes kannab lootoseõit. Alates 1930. aastatest on tekitanud see küsimuse, kas Kipling polnud natsiideoloogia pooldaja.

Kipling kasutas haakristi kui india iidset õnne ja heaolu sümbolit. Seevastu natsid ei võtnud haakristi oma sümbolina kasutusele enne 1920. aastat. Kipling kasutas nii päri- kui vastupäeva suunatud haakristi. Juba enne natside võimuletulekut Saksamaal teatas Kipling oma kirjastajale, et haakristid tema teoste kaantelt tuleb kõrvaldada, et mitte näidata teda natside pooldajana.[viide?]

Viited

  1. Christensen, Else (1. aprill 2023). "Prostituut, maailma peaaegu vanim elukutse". Imeline Ajalugu. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. mai 2023. Vaadatud 9. mail 2023.

Kirjandus

  • Ants Oras, "Rudyard Kipling 70-a." – Kunst ja Kirjandus 5. jaanuar 1936, nr. 1, lk. 4; uustrükk: Ants Oras, "Ilus haljas" (Luulekool III), 2007, lk. 251–252
  • Johannes Silvet, "Rudyard Kipling" – Looming 1936, nr. 1, lk. 58–62
  • "XIX–XX sajandi väliskirjanikke" VII (Inglise kirjandus 1871–1917). TRÜ rotaprintväljaanne, 1969, lk. 84–101 (ülevaate autor Arthur Robert Hone)
  • "Väliskirjandus XIX ja XX sajandi vahetusel". Valgus, Tallinn 1974, lk. 262–274

Välislingid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga