Richard Robson (sündinud 4. juunil 1937 Glusburnis Suurbritannias) on Suurbritannia ja Austraalia keemik. Tema uurimistöö keskmes on metall-orgaanilised võrestikud.
Ta lõpetas Oxfordi ülikooli Brasenose College'i 1959. aastal bakalaureusekraadiga keemia alal ning kaitses sealsamas 1962. aastal doktorikraadi väitekirjaga "Some Studies on the Ultraviolet Irradiation of Charge-Transfer Complexes and Related Systems".
Ta töötas järeldoktorantuuris Ameerika Ühendriikides California Tehnoloogiainstituudis (1962–1964) ja Stanfordi ülikoolis (1964–1965). Alates 1966. aastast töötab ta Austraalias Melbourne'i ülikoolis.
2000. aastast on ta Austraalia Teaduste Akadeemia liige ning 2022. aastast Londoni Kuningliku Seltsi liige.
2025. aastal pälvis ta koos Susumu Kitagawa ja Omar M. Yaghiga Nobeli keemiaauhinna uut tüüpi molekulaararhitektuuri loomise eest.[1]
Viited
- ↑ Nobeli keemiapreemia läks molekulaarmaailma arhitektidele, Novaator, 8. oktoober 2025
