Rööbas ehk relss on liikuvat seadet suunav ja sageli ühtlasi ka kandev teraslatt^[1]. Raudteerööbas on raudtee pealisehituse element, mis annab raudteeveeremi koormuse edasi liipritele ja suunab raudteeveeremi rattaid.

Raudteede, trammiteede ja kraanateede rööbasteede rööpad tehakse eriprofiiliga (nn rööpaprofiiliga), mistõttu rööbastel on suur kandevõime ja paindejäikus ning nad on hästi liipreile kinnitatavad^[1]. T-profiiliga rööpa peamised osad on tald, kael ja pea. Kaherööpalisel raudteel moodustavad kaks paralleelset rööbast rööpapaari. Rööpapaari rööpapeade sisepindade vahelist kaugust nimetatakse rööpmelaiuseks.

Rööbasteel liikuva veeremi ühelt rööpapaarilt teisele juhtimiseks kasutatakse pöörmeid. Pöörmekohas on kasutusel eriprofiiliga rööpad: raam- ja sulgrööpad, riströöpad ning juhtrööpad ehk kontrarööpad.

Rööpad võib jagada kergeteks ja rasketeks rööbasteks. Rasked rööpad on massiga 50 kg või rohkem jooksva meetri kohta. Raskeid rööpaid kasutatakse suurema koormusega raudteelõikudel, suurema lubatud sõidukiirusega lõikudel, kurvides ja tõusudel.

Rööpad ühendatakse pikendamiseks kokkukeevitamise või poltidega kahele poole jätkukohta kinnitatavate sidelappide abil. Rööbas kinnitatakse puitliiprite korral harilikult rööpanaeltega liiprile asetatud aluslapile naelutades, raudbetoonliiprite korral rööbast raudteeklambrite, poltide ja mutritega alusplaadile kinnitades, kusjuures alusplaadi ja liipri vahel kasutatakse enamasti ka vibratsiooni ja lööke leevendavaid kummist alusmatte.