Peter D. Mitchell (29. september 1920 Mitcham – 10. aprill 1992 Bodmin) oli briti biokeemik, kes pälvis 1978. aastal ATP sünteesi mehhanismide kirjeldamise eest kemiosmoosi hüpoteesiga Nobeli keemiaauhinna.[1]
Kemiosmoosi hüpotees
1960. aastail oli teada, et ATP on energiakandjaks eluslooduses. Mehhanismid, mille kaudu ATP-d mitokondris sünteesitakse, jäid aga selgusetuks. ATP peamiseks allikaks peeti ekslikult substraadi tasemel fosforüülimist, mitte oksüdatiivset fosforüülimist, mida siis veel ei tuntud.
Mitchell taipas, et ioonide liikumisest läbi membraani põhjustatud elektrokeemiline membraanipotentsiaal võib tagada vajamineva energia ATP sünteesiks. Mitchell väitis oma töös, et ATP süntees on seotud elektrokeemilise gradiendiga, mis tekib mitokondri sisemise membraani eri pooltel. Tema väide sai kinnitust, kui mitokondri sisemembraanis avastati ensüüm ATP süntaas.[1]
Viited
- 1 2 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. detsember 2015. Vaadatud 21. oktoobril 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
