Ottawa konventsioon, ametlikult Jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustav ning nende hävitamist nõudev konventsioon (inglise keeles The Anti-Personnel Mine Ban Convention või Ottawa Treaty), on rahvusvaheline leping, mille eesmärk on täielikult ära keelustada jalaväemiinide kasutamine. See võeti vastu 1997. aastal ning jõustus 1999. aastal. Konventsiooni vastuvõtmise põhjuseks oli see, et jalaväemiinid on tapvad ning toovad inimkonnale palju kannatusi, kuivõrd sellised miinid jäävad maha kauaks ning tekitavad traumasid ja surmasid ka pärast sõjaaja lõppu.
Konventsiooniga liitudes võtab osariik endale kohustuse "mitte kunagi mitte mingisugustel tingimustel jalaväemiine kasutada, neid otseselt või kaudselt arendada, toota või muul viisil hankida, varuda, hoida või üle anda ega ükskõik mis viisil abistada, julgustada või mõjutada kedagi ette võtma midagi, mis on osalisriigile konventsiooniga keelatud".[1] Konventsioon näeb ette ka meetmed ohvrite abistamiseks ja paremaks integreerimiseks ühiskonda. Lisaks kohustab konventsioon nelja aasta jooksul alates selle jõustumisest riigi suhtes hävitama oma miinivarud ja kümne aasta jooksul puhastama mineeritud alad.
Konventsiooni edendas paljude vabaühenduste koalitsioon The International Campaign to Ban Landmines – Cluster Munition Coalition (ICBL–CMC), mis pälvis 1997. aastal Nobeli rahuauhinna.[1]
Ajalugu
Jalaväemiinide kasutamine ulatub tagasi 19. sajandi lõppu, kuid nende massiline levik toimus eriti 20. sajandi teise poole relvakonfliktides, sealhulgas Korea, Vietnami ja Afganistani sõdades; eriti hästi näitlikustas miinide ohtlikkust Kambodža ja Angola kogemus, kus tuhanded inimesed (sh lapsed) kaotasid jäsemeid või elu miiniplahvatustes. 1991. aastal viidi Ottawas läbi diplomaatiline konverents, kus 122 riiki allkirjastasid konventsiooni ning loobusid täielikult jalaväemiinide tootmisest, ladustamisest, kasutamisest ja üleandmisest.
Liitunud riigid
Ottawa konventsiooniga on liitunud 165 riiki.[2] Mitte-liitunute seas on Venemaa, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More, Hiina, Iraan, India, Põhja-Korea, Pakistan jt. Eesti liitus konventsiooniga 2004. aastal, Läti 2005. aastal ning Leedu 2003. aastal.
Balti riikide ja Poola lahkumine konventsioonist 2025. aastal
2025. aasta märtsis sai teatavaks, et Eesti, Läti, Leedu ja Poola kavatsevad lahkuda Ottawa konventsioonist regioonis kasvanud pingete tõttu. Kaitseministrite ühine avaldus viitas sellele, et vajadusel on ülalmainitud riikide relvajõud valmis kaitsma enda maid mis iganes vahendeid kasutades, sh jalaväemiine.[3] Välisminister Margus Tsakhna märkis, et Venemaa pole konventsiooniga liitunud, nii et sellises olukorras on jalaväemiinidest keeldumine vale samm.
Viited
- 1 2 "Konventsioonid – Geneva". Eesti alaline esindus Genfis ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide juures. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. juuni 2025. Vaadatud 4. juunil 2025.
- ↑ "Membership". Convention on the Prohibition of the Use, Stockpiling, Production and Transfer of Anti-Personnel Mines and on Their Destruction (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 14. juuni 2025. Vaadatud 4. juunil 2025.
- ↑ Ots, Mait, toim (18. märts 2025). "Balti riigid ja Poola teatasid Ottawa konventsioonist lahkumisest". ERR. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. juuni 2025. Vaadatud 4. juunil 2025.