 |
See artikkel on mõisniku abist; mõisavalitsejaks on nimetatud ka riigimõisa direktorit. |
Mõisavalitseja (rahvasuus opman, saksapäraselt Schaffner[1]) oli mõisniku palgal olev abi või mõisamajanduse juhtimise asetäitja[2].
Enne kapitalismi aega olid Eestis mõisavalitsejateks üldjuhul sakslased. 19. sajandi keskpaigast palgati sellele ametikohale ka üha rohkem eestlasi[2].
Mõisavalitsejatel oli mõisas tihti oma maja. Sellist hoonet nimetati valitsejamajaks.
Viited
- ↑ Madis Jürviste. Ametinimetustest ja sotsiaalsetest rollidest eesti varase leksikograafia põhjal., Keel ja Kirjandus, 2023 nr 66 (11), 1104–1122
- 1 2 Eesti entsüklopeedia. 6. köide: LÕUNA–NÕUD. Tallinn: Valgus, 1992 (= Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995), lk 476.
Kirjandus
- Kersti Lust, Tõnis Türna. Matsid mõisaladvikus. Eesti päritolu mõisavalitsejad ja -rentnikud ärkamisajal (I). Tuna 4, 2022, lk 18–36
- Kersti Lust, Tõnis Türna. Matsid mõisaladvikus. Eesti päritolu mõisavalitsejad ja -rentnikud ärkamisajal (II). Tuna 4, 2022, lk lk 35–49