Olaf Kuuli (9. detsember 1929 Tallinn – 12. august 2012) oli eesti ajaloolane.
Olaf Kuuli lõpetas 1947. aastal Tallinna 1. Keskkooli.[1] Seejärel astus Tallinna Polütehnilisse Instituuti, kuid katkestas õpingud. 1948. aastal asus ta tööle Muhu Keskkooli matemaatika ja ajaloo õpetajana, 1949. aastal jätkas õpinguid mittestatsionaarselt Tartu Riikliku Ülikooli Ajaloo-Keeleteaduskonna ajaloo osakonnas, lõpetas statsionaarselt 1955. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo erialal.
Ta oli 1950–1954 oli õpetaja ja komsomolitöötaja Kuressaares, Pärnus (Pärnu oblasti sekretär koolinoorsoo alal) ja Haapsalus.
Kuuli oli alates 1951. aastast NLKP liige.
1955. aastast töötas ta TRÜ komsorgina ja õppejõuna (assistendina) 1958. aasta lõpuni.
Ta töötas aastail 1959–1965 EKP Partei Ajaloo Instituudi teadurina, 1962. aastal kaitses ta EKP Partei Ajaloo Instituudis kandidaadidissertatsiooni „Eestimaa Kommunistliku Partei võitlus sidemete tugevdamise eest töörahva hulkadega aastail 1929–1934“. 1965–1967 töötas ta Kõrgema- ja Keskerihariduse Komitees ühiskonnateaduste inspektorina.
1968. aastast töötas ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis, oli 1968–1992 Tallinna Pedagoogilise Instituudi / Tallinna Pedagoogikaülikooli õppejõud, ühtlasi 1971–1976 NLKP ajaloo ja teadusliku kommunismi kateedri juhataja, professor 1975.[2]
1972. aastal kaitses ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna nõukogu ees doktoriväitekirja „Eesti rahva võitlus fašismi vastu aastail 1930–1940“. Ajalooteaduste doktor 1974. aastast.
Tema peamised uurimisvaldkonnad olid Eestimaa Kommunistliku Partei ajalugu ja vasakpoolsete liikumiste ajalugu kahe maailmasõja vahelises Eestis.
Kuuli oli hiljem Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei liige.[3]
Teoseid
Temalt ilmus ligi 100 teaduspublikatsiooni, sh 8 monograafiat. Ta oli ka paljude populaarteaduslike teoste autor ja mitme teatmeteose kaasautor.
- "Illegaalne kommunistlik ajakirjandus Eestis 1930-ndail aastail". Keel ja Kirjandus nr 7, 1960 lk 397-406
- "Internatsionaalses rivis: Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali Eesti sektsiooni võitlusteest aastail 1920–1940". Kaasautor Vello Toom. Tallinn 1970
- "Vapsidest Isamaaliiduni: fašismi ja fašismivastase võitluse ajaloost kodanlikus Eestis." Tallinn 1976
- "Sotsialistid ja kommunistid Eestis 1917–1991". Tallinn 1999
- "Sula ja hallad Eesti NSV-s. Kultuuripoliitika aastail 1953–1969". Tallinn 2002
- "Looring, Säre ja teised". Ajalooline Ajakiri 3 (118), 2002. Lk 85–96. / Summaries: "Looring, Säre and the Others". LK 107–108
- "Stalini-aja võimukaader ja kultuurijuhid Eesti NSV-s (1940–1954)". Tallinn 2007
- "Fontanka ja Moika vahel. Eesti kommunistide sisetülidest aastail 1919–1938". Tallinn 2010. ISBN 9789949213627
Tunnustus
- 1972 – Eesti NSV riikliku preemia laureaat (autorite kollektiivi liikmena)
- 1984 – Eesti NSV teeneline teadlane
Autasustatud Tööpunalipu ordeniga.[millal?][viide?]
Viited
- ↑ Gustav Adolfi Gümnaasium, vilistlased – https://web.archive.org/web/20111217172014/http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1946_-_1990:1947
- ↑ Eesti entsüklopeedia, 5. kd. Tallinn 1990. Lk 255; Riigikogu Toimetiste autorid – https://web.archive.org/web/20150206204905/http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11847&highlight=%C3%B6konomist&op=archive2
- ↑ Eesti entsüklopeedia, 5. kd. Tallinn 1990. Lk 255; https://web.archive.org/web/20150206204905/http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11847&highlight=%C3%B6konomist&op=archive2
