EELK Narva Aleksandri kogudus oli luterlik kogudus Narvas, mis kasutas Narva Aleksandri Suurkirikut.

Kogudus kuulus Viru praostkonda. Koguduse aadress oli Vabaduse tänav 20. Jumalateenistused toimusid Kreenholmi tänav 22 Narva Aleksandri kirikus, mõnel puhul ka Aleksandri Suurkirikus Kiriku tänav 9. Kogudus kasutas ka Narva Aleksandri Maja Vabaduse 20, kus samuti asub kirikusaal.

Vaivara koguduse abikogudusena tegutsenud Narva Aleksandri kogudus sai iseseisvaks 1919. aasta suvel^[1]. Narva Aleksandri kogudusele kuulusid enne Teist maailmasõda hooned Kiriku tänav 28 ja 36.

Pärast Teist maailmasõda oli Aleksandri kogudus ainus luterlik kogudus, mis Narvas säilis. Kirikut hakati taastama ning see töötas kuni 2. septembrini 1962, mil see koguduselt ära võeti. Kogudusele anti asemele kunagise Zinovjevi malmivalu- ja masinaehitustehase malmitöökoja hoone, kirikusse paigutati aga kaubastu ladu. 1989. aasta alguses tekkis küll kava muuta kirik kontserdisaaliks, kuid tegudeni ei jõutud.

21. detsembril 1990 tagastati Narva Aleksandri kirik kogudusele. Esimene jumalateenistus taastatud kirikus peeti 8. juulil 1994. 20. juunil 2000. aastal tunnistati kogudus ametlikult kõigi Narvas enne Teist maailmasõda olnud EELK luterlike koguduste (Peetri, Johannese, Mihkli) õigusjärglaseks. 19. septembril 2000 andis president Lennart Meri kirikule suurkiriku nimetuse. 2002. aastal sai kogudus ingerlaste Kallivere kiriku õigusjärglasena tagasi 1900. aastate alguses Peterburis valmistatud hõbedast armulauakarika, leivataldriku, leivakarbi ja veinikannu. Need esemed annetas 1935 praegu Venemaa territooriumil asuva Kallivere kirikule Soome üliõpilasliikumine. Hõbe sattus ilmselt ingerlastest sõjapõgenikega Soome. Kaaluti ka nende esemete andmist Peterburi Püha Maria kirikule.

Alates aastast 2002 ilmus Narva Kirik, EELK Narva Aleksandri koguduse teataja. 2003. aastal kujundas Priit Herodes koguduse vapisümbolid. 29. mail 2004. aastal tähistati jumalateenistusega Narva Aleksandri Suurkiriku 120. aastapäeva. Pühitseti restaureeritud kirikukell. Üle-eestiline projektkoor kandis ette Urmas Sisaski "Eesti missa".

17. aprillil 2015. aastal kuulutas Viru maakohus välja Narva Aleksandri Koguduse pankroti. Koguduse vastu esitas pankrotiavalduse ehitusfirma AS Eviko, väidetavalt ulatusid koguduse kohustused kokku 2 115 021 euroni.^[2]

Kirikukogu otsusel lõpetas 2017. aastal pankrotistunud Narva Aleksandri koguduse tegevuse.

Narva Aleksandri Suurkirikus jätkas tegevust uus, 2016. aastal asutatud EELK Narva Maarja kogudus. Narvas vaimuliku teenimise ning koguduseelu jätkumise tagamiseks otsustas kirikuvalitsus anda uue koguduse rajamise ettevalmistamine Käsmu koguduse õpetaja Urmas Karileedi hoole alla. Narva Maarja koguduse hooldajaõpetaja on tänagi Urmas Karileet.^[3] Organist Tatjana Belan ja juhatuse esimees Kairi Johannes.^[4]

• 1885–1910, Richard Julius von Paucker, Narva Aleksandri koguduse 1. pastor
• 1910–1940, Jakob Jalajas, Narva Aleksandri koguduse kirikuõpetaja
• 1940–1942, Eduard Nigol, Narva Aleksandri koguduse kirikuõpetaja
• 1943– jaanuar 1944, Juhan Suurkivi, Narva Aleksandri koguduse kirikuõpetaja
• 1947–1949, Elmar Kull, Narva Aleksandri koguduse hooldajaõpetaja ja 1947–1949 Jõhvi Mihkli koguduse kirikuõpetaja
• ..Kuno Pajula
• 1956– veebruar 1992, Elmar Kull, Narva Aleksandri koguduse kirikuõpetaja ja 1976–1992 ka Illuka koguduse, 1973–1976 Lüganuse Ristija Johannese kogudus ja Kiviõli Peetri koguduse, 1977–1981 Iisaku koguduse ning 1978–1979 Petroskoi koguduse hooldaja
• 1. juuli 2000 – 4. november 2014, Villu Jürjo, Narva Aleksandri koguduse kirikuõpetaja.
  • 1. august 2005–2017, mag. Oleg Sevastjanov, koguduse venekeelsed jumalateenistused

• Maarjalaulude festival
• Narva Aleksandri koguduse vaimulikud

• Narva Maarja koguduse koduleht
• Kristjan Luhamets, Koguduse lugu: Narva Aleksandri, e-kirik.eelk.ee, 1. detsember 2022