TÄNA AJALOOS, 11. juuni ⟩ Hävitati Trooja linn

Mihkel Tiks (sündinud 11. juunil 1953) on eesti endine korvpallur, ajakirjanik ja kirjanik.

Mihkel Tiks on lõpetanud 1971. aastal Rapla keskkooli ning 1978. aastal eesti filoloogi ja toimetustöötajana Tartu Riikliku Ülikooli.

Sportlasekarjäär

Ta hakkas korvpalli mängima Rapla Laste ja Noorte Spordikoolis Olavi Ratase õpilasena, hiljem treenis ja võistles põhiliselt Ilmar Kullami, Ernst Ehaveeru, August Soku ja Heino Krevaldi juhendamisel^[2].

Ta võitis 1969. aastal NSV Liidu korvpalli noortemeeskonnaga August Soku juhendamisel meistrivõistlustel B-klassis (U16) hõbemedali^[3] ja tuli 1970. aastal NSV Liidu korvpallikoondisega juunioride Euroopa meistriks – võites NSV Liidu korvpallikoondisega juunioride (U19) Euroopa meistrivõistlustel 1970. aastal Ateenas (Kreekas), koos Andres Metsariga kuldmedalid^[4] ja 1972. aastal Zadaris (Jugoslaavias), koos Jaan Orava ja Viktor Viktoroviga pronksmedalid^[5]. Ta kuulus mängujuhina 1970–1972 NSV Liidu juunioride koondisse.

Aastatel 1972–1982 kuulus ta Eesti esindusvõistkonda Kalev^[2]. Ta oli Eesti esindusmeeskonnas, mis võitis NSV Liidu meistrivõistlustel korvpallis 1974. (5.) ja 1975. (6.), 1979. (8.), 1981. aastal (9.), 1982. aastal 11. koha. Ta võitis Kalevi meeskonnaga neli korda (1973^[6], 1980^[7] jt), rahvusvahelise Läänemere-äärsete riikide Balti karika^[8]^[9].

Aastatel 1972–1982 oli ta Kalevi võistkonnas Tallinnas ja Eesti NSV esindusvõistkonnas ning tuli ka aastatel 1972–1983 8 korda meeskondadega Eesti meistriks korvpallis: 1973^[10], 1974^[11], 1975^[12], 1976^[13], 1977^[14] TRÜ korvpallimeeskonnas ja 1979 (2.)^[15], 1980^[16], 1981 2. koht^[17], 1982^[18], 1983^[19] Tallinna Standardi meeskonnas ning 3-l korral (1974, 1976, 1981) Eesti meeste korvpalli karikavõitluste võitjaks, oli ka meeskonna kapten^[2].

Korvpallurina kogetu põhjal on ta kirjutanud näidendeid ja romaane.

Pärast võistlusspordist taandumist 1982. aastal töötas ta alates 1983. aastast kultuuriministeeriumi teatrite valitsuse repertuaarikolleegiumi peatoimetajana, 1986. aastast ajakirja Vikerkaar toimetajana ja 1988. aastast ajakirja Teater. Muusika. Kino peatoimetajana. Rahvarinde asutamiskongressil 1988. aastal valiti ta Rahvarinde volikokku. Ta oli 1988. aastal asutatud rühmituse Wellesto asutajaliikmete hulgas. 1992. aastal asutas kirjastuse Revalia. Ta on kuulunud Eesti Ajakirjanike Liitu, Eesti Kirjanike Liitu ja Eesti Teatriliitu.

Aastatel 1999–2000^[20]^[21] oli ta Loksa vallavanem.^[22]