Mihhail Ivanovitš Tšigorin (vene keeles Михаил Иванович Чигорин; 12. november (31. oktoober vkj) 1850 Peterburi – 25. jaanuar (12. jaanuar vkj) 1908 Lublin) oli vene maletaja ja maleteoreetik, keda peetakse Venemaa malekooli rajajaks ja üheks 19. sajandi juhtivaks malemeistriks.

Tšigorin kuulus 19. sajandi lõpu tugevaimate maletajate hulka ning pidas Wilhelm Steinitziga kaks matši maailmameistri tiitlile, kaotades mõlemad: 1889 tulemusega 6½:10½ ja 1892 10½:12½.

Mihhail Tšigorin sündis Ohta püssirohutehase asulas, mis tänapäeval jääb Peterburi territooriumile. Tema isa Ivan (1814–1859) oli püssirohumeister, aastast 1856 juhatas püssirohutehase kantseleid. Ema Natalja (1819–1851) oli tsaari kammerlakei tütar. Mihhaili esivanemad töötasid Ohta püssirohutehases juba saja aasta jooksul. Pärast vanemate varajast surma pandi poiss Nikolai I nimelisse Gattšina orbudeinstituuti, kus ta elas 17. eluaastani, ja seetõttu nimetavad paljud allikad ekslikult teda Gattšinas sündinuks.

Orbudekodus õppis ta kasvatajalt Schumannilt malet, kuid ei tegelenud sellega tõsiselt. 1883 hakkas ta edukalt kohvikus raha peale malet mängima ja tutvus seal oma eakaaslase Emanuel Schiffersiga, kes oli tollal Peterburi parim maletaja. Schiffersi õhutusel hakkas ta põhjalikult malet õppima ja sai mõne aastaga temast paremaks.

1879 organiseeris Tšigorin Peterburis turniiri, kuhu kutsus kõik Venemaa tugevaimad maletajad, seda võib pidada esimesteks mitteametlikeks Venemaa meistrivõistlusteks, ning võitis selle 6½ punktiga 8-st. Sellest ajast võib teda pidada Venemaa tugevaimaks maletajaks.

Tema nime kannavad Tšigorini kaitse (1.d4 d5 2.c4 Rc6) ning Tšigorini mälestusturniir, samuti Tšigorini-nimeline maleklubi Peterburis.