See artikkel räägib ajakirjanikust; kergejõustiklase kohta vaata artiklit Marti Soosaar

Martti Soosaar (11. juuni 1933 Tallinn – 18. aprill 2017) oli eesti ujuja, veepallur ja ajakirjanik.

Ta lõpetas 1953. aastal Tallinna 1. Keskkooli ning 1958. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajakirjanduse alal. Diplomitöö kirjutas ta karikaturist Gorist ("Gori karikatuurilooming kodanluse paljastamisel").

Ujumistreeninguid alustas Soosaar 1946. aastal Tallinna Kalevis Friedel Raudsepa õpilasena.

Ta tuli 1951. aastal rinnuliujumises individuaalselt ja aastatel 1950–1952 (kokku kolm korda) veepallis Tallinna Kalevi meeskonna liikmena Eesti meistriks. Kuulus aastatel 1950–1951 ujumises ja 1950–1956 veepallis Eesti koondisse.

1950. aastal sai ta üleliidulistel noortevõistlustel 100 meetri rinnuliujumises esikoha.

Soosaar töötas aastatel 1958–1963 ajalehe Noorte Hääl kirjandusliku kaastöölise, kultuuri- ja kooliosakonna juhatajana, 1963–1967 ajalehe Õhtuleht kultuuriosakonna juhatajana ja 1967–1990 Eesti Raadio soomekeelsete saadete toimetuse juhina. Pärast seda oli vabakutseline.^[1]

Kui nooremas põlves käsitles ta ajakirjanikuna peamiselt kunsti ja kunstnikega seotud teemasid, siis läbi aastate huvitasid teda Soome ja Eesti kultuurisuhted. Ta tegi kaastööd ka Soome ajakirjandusväljaannetele, sealhulgas veel pensionipõlveski ajalehele Kymen Sanomat.^[2][3]

Teise maailmasõja ajal elas Soosaarte pere Kloogal suvilas. Martti Soosaarel oli sellest ajast eredaid mälestusi, kuidas nende lähistel asunud Klooga koonduslaager toimis. Tema sõnul tundis nende pere vangidele kaasa: neile jäeti süüa ning kord olevat isa peitnud ühe põgenemisplaani hauduva vangi jaoks kase juurte vahele Eesti kaardi. Toona 11-aastane Martti ja ta 14-aastane vend Peet olid tõenäoliselt esimesed, kes pärast sakslaste põgenemist nägid Kloogal toimunud massimõrva ohvreid. Poiste isa, fotograaf Hans Soosaar sai septembris 1944 tööülesande pildistada põlenud laibariitasid Klooga koonduslaagris. Kõik toona seal tehtud õõvastavad fotod, mida Nõukogude ajal siin-seal trükis ilmus, olevat väidetavalt Hans Soosaare tehtud. Need valusad mälestused jõudsid pärast Nõukogude aja lõppu Martti Soosaare artiklite ning suulise jutustuse ja intervjuude kaudu ka välismaale – nii Soome ja Kanada ajakirjandusse kui ka USA holokausti muuseumi. Neist on Soosaar kirjutanud ka oma mälestusteraamatus "Lase vareseid! Raamat eilse Eesti elust" (2006).^{[4][2][3][5][6][7]}

Tema isa oli fotograaf Hans Soosaar ja vend oli Peet Soosaar. Tema poeg Toomas Soosaar (1962–2014) oli ujuja ja spordipedagoog.

• Biograafia ESBL-is
• Soomekeelne saade. 20 aastat Eesti Raadio soomekeelseid saateid Eesti Raadio, 12. märts 1967