Mark Soosaar (õieti Mark-Toomas Soosaar; sündinud 12. jaanuaril 1946 Viljandis) on Eesti filmilavastaja ja poliitik.

Ta on Pärnu Uue Kunsti Muuseumi rajaja ning Pärnu rahvusvahelise dokumentaal- ja teadusfilmide festivali korraldaja, samuti Kihnu Kultuuri Instituudi asutaja ning nõukogu esimees.

Mark Soosaar on lõpetanud 1970. aastal Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi. Aastatel 1970–1978 töötas ta Eesti Televisioonis ja aastatel 1978–1991 Tallinnfilmis režissööri-operaatorina. Seejärel kolis ta Pärnusse ja asutas ühe-mehe-stuudio Weiko Saawa Film.

Ta kuulus aastatel 1998–2001 Rahvaerakonda Mõõdukad^[viide?] ja 2002–2004 Eesti Keskerakonda. Alates 27. novembrist 2005 on ta Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige.^[1]

Ta oli X ja XI Riigikogu liige. Soosaar loobus 2011. aasta Riigikogu valimistel kandideerimisest sotsiaaldemokraatide nimekirjas, sest teda häiris, et erakonna Pärnumaa esinumbriks sai Epp Klooster, kelle abikaasa suhtes oli käimas kriminaalmenetlus.^[2] Ta kandideeris üksikkandidaadina ja sai 1874 häält, kuid ei osutunud valituks.

2013. aastal valiti ta Pärnu linnavolikogu liikmeks.

2015. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta Riigikokku, kuid valituks ei osutunud. Ta sai XIII Riigikogu liikmeks Indrek Saare asendusliikmena.^[3] 15. novembril 2016 esitas ta lahkumisavalduse^[4], mis rahuldati 16. novembril. Tema asendusliikmeks sai Aet Maatee.

Soosaar toimetab igal nädalal Vikerraadios kõlavaid kihnukeelseid uudiseid.

• "Väikesel saarel" (1964)
• "Ülgepüüdäjäd" (1965)
• "Mees ja naine" (1972)
• "Kihnu naine" (1973)
• "Maised ihad" (1977)
• "Jõulud Vigalas" (1980)
• "Mängutoos Manilaiul" (1984)
• "Kihnu mees" (1985)
• "Elu ilma..." (1987)
• "Miss Saaremaa" (1989)
• "Riigivanem" (1991)
• "Eesti esimene kodanik" (1992)
• "Emavene" (1992)
• "Mission Impossible" (1995)
• "Isa, poeg ja püha Toorum" (1997)
• "Nikolai tänav Pärnus" (2001)
• "Anu Raud – elumustrid" (2002)
• "Hääl maa ja taeva vahel" (2005)
• "Vabatahtlikud" (2007)
• "Vilsandi – Eesti looduskaitse häll" (2010)
• "Meretagused" (2012)
• "Kihnu ljõnnuaabets" (2012)
• "Rasmus, kormonaudid ning ..." (2013)
• "Väikesel saarel 50 aastat hiljem" (2014)
• "Kihnu lapsed ning..." (2019)

• 1986 – Eesti NSV teeneline kunstitegelane
• 1995 – Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti aastapreemia (Eesti filmikunsti arendamine ja propageerimine)
• 1996 – Pärnumaa vapimärk (filmimees, rahvusvahelise visuaalse 1996 antropoloogia festivali korraldaja)
• 1997 – Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti aastapreemia (film "Isa, poeg ja püha Toorum")
• 2000 – Stipendium "Ela ja sära"
• 2001 – Valgetähe IV klassi teenetemärk^[5]
• 2002 – Pärnu vapimärk (teenekas kultuuriinimene, näituste, filmi- ning muusikafestivalide korraldaja)
• 2005 – Prantsusmaa riikliku teenetemärgi rüütlirist^[6]
• 2007 – Kristjan Raua preemia (Pärnu Uue Kunsti Muuseumi asutamine ja vedamine 15 aasta jooksul)
• 2017 – Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia (Eesti filmiajaloo omanäolisemaid ja isepäisemaid dokumentaliste, kes on alati kohal, lavastades reaalsust nii kaadri taga kui otse kaadris)
• 2018 – PÖFFi elutööpreemia
• 2022 – Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind
• 2025 – Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemia^[7]

• PÖFF annab elutööauhinna Mark Soosaarele, sirp.ee, 1.12.2018
• "Mark Soosaare valede kunst" Eesti Ekspress, 7. oktoober 2020