Manuelism, ka Manueli stiil ja Portugali hilisgootika, on Portugalis 15. sajandil kuningas Manuel I ajal valitsenud arhitektuuristiil, mille ilmet kujundasid suurte maadeavastuste sajand ja Portugali meresõitjatega koos reisinud arhitektid. Manuelismis segunevad hilisgootika, eelkõige Hispaania Isabella stiili ja Põhja-Euroopa leekestiili jooned varaste renessanssarhitektuuri elementidega ning nendega koos esineb mauri ja india kunstist laenatud motiive.[1][2]
Stiili nimetus "manuelism" pärineb 19. sajandist.[3]
Üldised jooned
Portugali rikkus 15. sajandil tuli suurte maadeavastuste kiiluvees arenenud merekaubandusest ning manuelistlik dekoor sisaldab palju ilmselgeid viiteid merendusele. Kui ehisliistud ja friisid pole töödeldud lausa korallisarnaseks, on need kaetud nikerdatud nuivähkide, karpide ja mererohuga. Arhitektuurielementidena leiavad ehitistes kasutust laevade varustuse osad; palju kasutatakse köiemotiivi. Kiviköied ja -nöörid esinevad arhitektuuris sageli, vahel sõlmituna, ning uste ja akende ümber on dekooriks kuhjatud heraldilisi kilpe Portugali kuninga vapi või Kristuse Ordu ristiga, ankruid, poisid, armillaarsfääre ja muid merendusinstrumente.
Ehitisi
Stiil valitses suhteliselt lühikest aega, 1490.–1520. aastateni, kuid jõudis Portugali kolooniatesse ja asulatesse teistel mandritel.
Portugalis
- Belémi torn
- Batalha kloostri lõpetamata kabelid
- Hieronymuse klooster
- Évora kuningapalee ja muud tsiviilehitised
- Kristuse Rüütlite ordu Convento de Cristo Tomaris (ümarkirik 12. sajandist, 1510–1514 ümber ehitatud)
Hispaanias
- Pontevedra Santa Maria Maiori kirik
- Las Palmase katedraali siseruum
- Vélezi kabel Murcia katedraalis
Marokos
- El Jadida / Mazagão Maarja Taevamineku kirik
- El Jadida Mazagão Portugali tsistern
- Safi katedraal (Chapelle Portugaise)
Indias
Mehhikos
- Huejotzingo San Migueli kloostrikiriku põhjaportaal ja capillas posas
Mosambiigis
Selle perioodi kunstnikke
Arhitektidest on tuntuimad Diogo de Boitaca (Setúbali Jeesuse klooster, Hieronymuse klooster), Mateus Fernandes (Batalha kloostri lõpetamata kabelite portaalid), Diogo de Arruda (Tomari kloostri kapiitlisaali aken), Francisco de Arruda (Belemi torn) ja João de Castilho (Tomari klooster, Hieronymuse klooster, El Jadida, väär või muusikuterõdu Batalha kloostris, Alcobaça kloostri käärkambri võlv ja portaal; hilisemad teosed juba platereskses stiilis).
Selles ajavahemikus tegutsenud maalikunstnikud Grão Vasco (Vasco Fernandes), Jorge Afonso, Cristóvão de Figueiredo, Garcia Fernandes, Gregório Lopes loetakse renessansskunstnike hulka.
Viited
- ↑ Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001
- ↑ https://www.britannica.com/art/Manueline
- ↑ Discover the Manueline style. – visitportugal.com