TÄNA AJALOOS, 11. juuni ⟩ Hävitati Trooja linn

Madis Jürgen (sündinud 9. juunil 1962) on eesti ajakirjanik ja meediajuht ning publitsistikaraamatute autor.

Ta on üks eesti tippajakirjanikke, kes hakkas 1980. aastate lõpus uurima ja ajakirjanduslikus vormis avalikustama Nõukogude armees toime pandud vägivallategusid ning KGB salastatud tegevust Eestis.^[1]

Haridus

Madis Jürgen on lõpetanud 1980. aastal Tallinna 2. Keskkooli. Juba keskkooliõpilasena hakkas ta kaasa lööma Kodulinna liikumises ning ka tema elukutsevalikus on suurt rolli mänginud Kodulinna liikumise algataja ja eestvedaja Tiina Mägi.^[2]

1986. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli ajakirjanduse erialal. Tema diplomitöö "Eesti Televisiooni publitsistid: tööstiil, kogemused, probleemid" juhendaja oli Hagi Šein.^[3]

2008. aastal lõpetas ta Räpina Aianduskooli maastikuehituse erialal.

Töö ja looming

Madis Jürgen töötas aastatel 1986–1989 ajakirjas Kultuur ja Elu osakonnajuhatajana ning tegi selle kõrvalt kaassaatejuhina Eesti Televisioonis aimesaatesarja "Miljon miksi". Aastatel 1989–1991 oli ta ajalehe Eesti Elu peatoimetaja, 1991–1992 ajalehe Eesti Ekspress peatoimetaja ja 1993–1995 ajakirja Magneet peatoimetaja. Seejärel töötas aastatel 1996–2022 Eesti Ekspressis uuriva ajakirjanikuna.

2022. aasta veebruarist töötas ta ajakirjanikuna ajalehes Maaleht,^[4] kuni 2024. aasta II poolaastal ta koondati.^[5] Juulist 2025 töötab ta ajalehe Postimees uurivas toimetuses.^[6]

Osaluseksperimendid

Tuntud on tema ajakirjanduslikud osaluseksperimendid: oma auto ärandamine, päev ratastooliga Tallinna vanalinnas, nädal psühhoneuroloogiahaiglas, kaks nädalat toimetulekut pensionäri rahakotiga jne.^[6]

Näiteks 1996. aasta juulis õnnestus tal ülirangete rahvusvaheliste julgeolekunõuete kiuste viia tantsupõrandale endaga tantsima parasjagu Eestit külastanud toonane USA presidendi abikaasa Hillary Clinton. Selleks oli ta töötanud välja plaani, kuidas kehastuda tantsuansambli Leigarid rahvatantsijaks ning olla õigel ajal õiges kohas.^[7]^[8]

Võõraste palkide müümine – ta katsetas metsavarguste kuldaegu uurides, kui lihtsalt õnnestub Antsla kandis vahele jäämata palke müügiks pakkuda.
Relvade salakaubavedu üle Läti piiri – katse, mille käigus ta transportis üle piiri püsse (millega tegelikult küll pauku teha ei saanud), et kontrollida piirivalve tõhusust.
Pimedana kodunt poodi – eksperiment, kus ta proovis silmad kaetud ja pimeda juhtkepiga läbida igapäevast teekonda poodi.
Kirikute müügi katse – ta käis mööda Eesti maakogudusi ja uuris rahahädas vaimulikelt, kas nad oleksid nõus oma kirikuhoone maha müüma.

Osaluseksperimendi korras astus juba ülikooli lõpetanud Jürgen ka Räpina Aianduskooli, kus õppis kaks ja pool aastat maastikuehitajaks.^[9] Ta proovis omal nahal ära, kuidas toimib Eestis palju propageeritud täiskasvanute ümberõpe tegelikus elus.

Artiklite temaatika

"Lõuad pidada ja edasi teenida!"

Jürgeni esimene väga suurt tähelepanu ja vastukaja pälvinud artikkel "Lõuad pidada ja edasi teenida!", mis paljastas Nõukogude armees toime pandud vägivallajuhtumeid, ilmus ajalehes Noorte Hääl 26. juulil 1989.

Silvese äriimpeeriumi ja KGB suhete paljastused

Meediajuht Hans H. Luik on nii sisult kui ka stiililt pidanud Madis Jürgeni üheks meisterlikumaks kirjutiseks 2011. aastal Eesti Ekspressis ilmunud artiklit "Tiiu Silves: Kindral Sillar sai poes saiaga vastu pead!"^[10], mis paljastas Silvese vanametalliäri tagamaid ja personalipoliitikat. Jürgeni uurimistöö tulemusel selgus, et tegu oli "sirmiga Venemaa julgeolekule, kes teenis Vene vanametalli ekspordiga välisvaluutat" ning et "firmas teenis raha isegi KGB viimane esimees kindral Rein Sillar ja veel terve punt salaluurajaid".^[11]

2013. aasta parima olemusloo auhinna pälvis Jürgen Eesti Ajalehtede Liidult aga Eesti Ekspressis ilmunud artiklite "Kes meist oli KGB agent "Leo"?", "KGB agent "Leo" on teada!" ja "Kuidas KGB Eve Pärnaste ukse taga kitsehäält tegi" eest.^[12]

Juba 2010. aastal uuris ja käsitles ta Eesti Ekspressi artiklis "Kuidas Raul Talmarist äärepealt miljonär pidi saama" petukõnede teemat^[13], millest 2020. aastatel on saanud globaalsete mõõtmetega ühiskonnaprobleem.

Raamatud ja stsenaariumid

"Ratsa läbi Eesti riigi". Eesti Ekspressi Kirjastus, 1998.
Dokumentaalfilmi "Loojangule vastu" stsenaarium (1999)
"Hää koht". Eesti rahvakemmergute välimääraja. Eesti Ekspressi Kirjastus, 2003 ja 2004.
"Out back". Eesti Ekspressi Kirjastus, 2004.
"Vana Tallinn" (koos Toomas Vendeliniga). Pixelmeister, 2006.
"Kõik puha omad joped". Eesti Ekspressi Kirjastus, 2009.
"Lugu poisist, keda kallistas ilus pastoriproua. Heinz Valk". Menu Kirjastus, 2011; Ekspress Meedia, 2017.
"Liibanon 2011". Seitsme eestlasest jalgratturi röövimine Bekaa orus ja sellele järgnenud 114 päeva 23.3–14.7.2011. GO Reisiraamat, 2012.
"Rindeoperaator Ivar Heinmaa. Kus põrgus sa jälle käisid?". Pilgrim, 2014.
"Sotakuvaaja Ivar Heinmaa : missä helvetissä sinä taas kävit?" Pilgrim, 2016.
"Sohvi tähed. Kuidas tekkisid tähed". Tammerraamat, 2022 – kaasautor koos Sohvi Jürgeniga
"Rock Hotel. Viimane mäng". Helios, 2023.

Tunnustus

1998 – Gutenbergi auhind
2002 – Maalehe ajakirjanduspreemia
2004 – Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia (koos Kristjan Holmi, Liina Jänese, Agu Külma, Jukka-Pekka Jalovaara, Pille Epneri, Tõnu Kaalepi ja Ingmar Muusikusega; arhitektuurse tegevuse preemia – julguse eest kõnelda suurtest asjadest "väikese" ning argise kaudu – Eesti ekspositsioon Veneetsia arhitektuuribiennaalil)
2006 – Valgetähe V klassi teenetemärk^[14]
2008 – Hea Sõna auhind^[15]
2010 – Eesti Ajalehtede Liidu pressipreemia (uudise kategoorias)
2013 – Eesti Ajalehtede Liidu pressipreemia (olemusloo kategoorias)^[16]
2014 – Eesti Ajalehtede Liidu pressipreemia (olemusloo kategoorias)
2017 – Eesti Ajalehtede Liidu aasta ajakirjanik^[17]
2017 – Eesti Ajalehtede Liidu pressipreemia (olemusloo kategoorias)
2018 – Eesti Ajalehtede Liidu pressipreemia (olemusloo kategoorias)

Isiklikku

Tema isa oli Järvamaalt pärit agronoomiaharidusega põllumajanduskandidaat, kunagine Simuna sovhoosi direktor Hubert Jürgen (1929–2006)^[18]. Tema ema oli samuti Eesti Põllumajanduse Akadeemia lõpetanud Eva Jürgen. Vend Toomas Jürgen on ettevõtja.^[19]^[20]