Laila Ellen Kaarina Hirvisaari (aastatel 1958–2004 Laila Hietamies; 7. juuni 1938 Viiburi Soome – 16. juuni 2021 Helsingi) oli soome kirjanik ja õppejõud.
Ta oli 2002.[1] aastast professor.[2]
Tema looming hõlmab ulatuslikke romaanisarju, näidendeid ja telesarju, mille tegevus toimub nii Karjala kannases ja Laadoga-Karjalas kui ka Venemaal, Indias ja Roomas.
Tema esikromaan "Lehmusten kaupunki" ('Pärnade linn') avaldati 1972. aastal. 2008. aasta septembri seisuga oli Hirvisaari raamatuid müüdud üle 4 miljoni eksemplari.[3]
Hirvisaari on tegelenud Venemaa keisrinna Katariina II teemaga paarkümmend aastat. 1995. aastal tuli Soome Rahvusteatris lavale näidend "Katariina Suur". Katariina, valitsejanna ja naise, vastuolulise isiksuse teema jäi kirjaniku mõtetesse kummitama ja uurimistöö jätkus. Selle tulemusena ilmus 2011. aastal romaan "Mina, Katariina" ja kaks aastat hiljem selle järg "Meie, keisrinna".[4] Tema teos "Mina, Katariina" esitati 2011. aastal Soome prestiižseima kirjandusauhinna Finlandia auhinna kandidaadiks.[5]
Tunnustus
- 1973 – Svinhufvudi mälestusfondi kirjandusauhind
- 1988 – riiklik kirjandusauhind (teose "Maan kämmenellä" eest)
- 1993 – Pro Finlandia
- 2011 – Soome Kirjanike Liidu tunnustusauhind[6]
- 2011 – Finlandia kirjandusauhinna nominent (teose "Minä, Katariina" eest)
Romaanid
Nime Laila Hietamies all
- Lappeenranta sari
- Lehmusten kaupunki, 1972
- Unohduksen lumet, 1973
- Kukkivat kummut, 1976
- Syksyksi kotiin, 2001
- Koivu ja tähti, 2002
- Siellä jossakin, 2003
- Kallis kotimaa, 2004
- Hamina sari
- Maan väkevän lapset, 1977
- Kaikilla elämän kaipuu, 1978
- Karjala kannase sari
- Mäeltä näkyy toinen mäki, 1980
- Maa suuri ja avara, 1981
- Hylätyt talot, autiot pihat, 1982
- Vierailla poluilla, oudoilla ovilla, 1983
- Edessä elämän virrat, 1984
- Laadoga sari
- Pilvissä taivaanlaiva, 1986
- Maan kämmenellä, 1987
- Valamon yksinäinen, 1988
- Jäiden soitto, 1989
- Valkeat yöt, 1990
- Valoa kohti, 1991
- Sonja sari
- Sonja, 1993
- Valkoakaasiat, 1994
- Myrskypilvet, 1995
- Satakielimetsä, 1996
- Viktoria, 1997
- Viiburi sari
- Kylä järvien sylissä, 1998
- Siniset Viipurin illat, 1999
- Kesän korkea taivas, 2000
- Muud romaanid
- Elämän huipulla, 1974
- Käden kosketus, 1974
- Rakkaani tuli vuorilta, 1975
- Kuin tuuli tähkäpäässä, 1979
- Joulumuisto, 1985 (novell)
- Vienan punainen kuu, 1992
Nime Laila Hirvisaari all
- Imatra sari
- Kuununpuisto, 2005
- Myrskyn edellä, 2006
- Grand Hotel, 2007
- Vuoksen helmi, 2008
- Pihkovan kellot, 2009
- Muud romaanid
- Minä, Katariina, 2011
- Me, Keisarinna, 2013
- Hiljaisuus, 2016
Tõlked eesti keelde
- 1995 – Vürstitar Sonja. Tõlkinud Debora Vaarandi ja Anne Karu. Eesti Raamat, ISBN 545-0024169
- 1996 – Tormipilved. Tõlkinud Debora Vaarandi. Eesti Raamat, ISBN 998-5650786
- 1996 – Valged akaatsiad. Tõlkinud Debora Vaarandi. Eesti Raamat, ISBN 998-5650565
- 1998 – Ööbikusalu. Tõlkinud Debora Vaarandi. Eesti Raamat, ISBN 998-5651855
- 1999 – Victoria. Tõlkinud Anne Karu. Eesti Raamat, ISBN 998-5652347
- 2013 – Mina, Katariina. Tõlkinud Maimu Berg. Kirjastus Varrak, ISBN 978-9985327487
- 2014 – Meie, keisrinna. Tõlkinud Maimu Berg. Kirjastus Varrak, ISBN 978-9985332146
Viited
- ↑ Hirvisaari Laila. lappeenranta.fi
- ↑ Hietamies (Hirvisaari), Laila. blf.fi
- ↑ Laila Hirvisaaren teoksia myyty yli neljä miljoonaa kappaletta. iltalehti.fi, 1. oktoober 2008
- ↑ "Meie, keisrinna". varrak.ee
- ↑ Finlandia-ehdokkaat 2011. kirjavinkit.fi
- ↑ Kirjailijaliitto palkitsi Hirvisaaren, Kejosen ja Harjanteen. hs.fi, 2. oktoober 2011
Välislingid
- Koduleht. lailahirvisaari.net