Teisipäev, juuli 28, 2026

Ajalugu, Täna ajaloos

TÄNA AJALOOS, 11. juuni ⟩ Hävitati Trooja linn

Püramiid-koerakäpp; ka Püramiidjas koerakäpp (Anacamptis pyramidalis) on käpaliste sugukonda koerakäpa perekonda kuuluv rohttaim. See on ainus koerakäpa perekonda kuuluv liik.[1]

Püramiid-koerakäpp on Eestis II kategooria kaitsealune taim.[2] Eesti Orhideekaitse Klubi valis püramiid-koerakäpa 2025. aastal Eesti aasta orhideeks.[3]

Kasvukoht ja levila

Püramiid-koerakäpp on levinud Euroopa lõunapoolsematel aladel: Väike-Aasias, Kaukaasias, Süürias ja Iraanis, samuti ka Põhja-Aafrikas. Lõunas ulatub tema areaal Tuneesia ja Alžeeriani.[4]

Eesti on püramiid-koerakäpa üks põhja- ja kirdepoolsemaid kasvukohti. Teda ei kasva näiteks kuskil Skandinaavia mandriosas ning samuti ei ole teda leitud ka Lätist ega Leedust.[5] Eestile kõige lähemate rikkalikumate leiukohtadega on Ojamaa.[6] Mandri-Eestis on koerakäpa kasvukohaks Noarootsi poolsaar, aga seda on leitud ka Lääneranna vallast. Taime teised leiukohad on Saaremaal, täpsemalt Lääne-Saaremaal ja Sõrve poolsaarel[1][6]

Püramiid-koerakäpp kasvab lubjarikastel loo- ja rannaniitudel, puisniitudel, hõredates salu- või loometsades.[1][4]

Kirjeldus

Püramiid-koerakäpp on 20–40 sentimeetri kõrgune.[1][4] Taime vars on pikk, peenike ja püstine. Varre alusel on mõned (tavaliselt kaks) pruunikad labata lehetuped.[4]

Varrel on suhteliselt pikad (kuni 12 cm) ja kitsad (laius kuni 1,1 cm) teravatipulised lehed. Lehed ümbritsevad vart tupetaoliselt ja seda kogu varre ulatuses.[1][4] Taime päris ülemised lehed on kõrglehtede taolised.[4]

Viited

  1. 1 2 3 4 5 Schmeidt, O. Eestimaa orhideed. Tallinn: Varrak. 1996, lk 109–111
  2. "II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine". www.riigiteataja.ee. Vaadatud 10.12.2011.
  3. "Aasta orhidee – Eesti Orhideekaitse Klubi". Vaadatud 21. novembril 2025.
  4. 1 2 3 4 5 6 "Püramiid-koerakäpp, täiendav info". bio.edu.ee. Vaadatud 10.12.2011.
  5. "Püramiid-koerakäpp". bio.edu.ee. Vaadatud 10.12.2011.
  6. 1 2 Kull, T., Tuulik, T. Kodumaa käpalised. Tallinn. 2002, lk 72–73

Välislingid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga