Kodavere kihelkond (lühend Kod; kohalikus murdes Kõdavere, saksa keeles Kirchspiel Koddafer) oli kihelkond Tartumaa põhjaosas ja Liivimaa kubermangus Tartu kreisis.
Kodavere kihelkonna mõisad
- Kodavere kirikumõis (Pastorat Koddafer)
- Alatskivi mõis (Allatzkiwwi) rüütlimõis
- Halliku mõis (Hallick) rüütlimõis
- Kadrina mõis (Hohensee) rüütlimõis
- Kokora mõis (Kockora) rüütlimõis
- Pala mõis (Palla) rüütlimõis
- Ranna mõis (Tellerhof) rüütlimõis[1]
- Aleksandri mõis (Alexandershof) Pala mõisa karjamõis
- Kati mõis (Katti) Halliku mõisa karjamõis
- Kesklahe mõis (Kesklacht) Alatskivi mõisa karjamõis
- Lahe mõis (Lacht) Alatskivi mõisa karjamõis
- Marreti mõis (Marret) Pala mõisa karjamõis
- Rupsi mõis (Rupsi) Alatskivi mõisa karjamõis
- Rüütli mõis (Rütle) Ranna mõisa karjamõis
- Vanamõisa mõis (Althof) Alatskivi mõisa karjamõis
- Välja mõis (Feldhof, Lowisenhof) Kokora mõisa karjamõis[2]
Kodavere kihelkonna vallad
- Alatskivi vald (1866–1917)
- Halliku vald (1866–1893)
- Jõe vald (1866–1893)
- Kadrina vald (1866–1893)
- Kokora vald (1866–1917)
- Pala vald (1866–1917)
- Ranna vald (1866–1917)
Vaata ka
Viited
- ↑ Kodavere kihelkond Eesti mõisaportaalis
- ↑ Eesti ala mõisate register, ra.ee (vaadatud 13.10.2020)
Kirjandus
- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 383.
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 232–236.
- Miralda Ehrlich. Ajalooline traditsioon Kodavere kihelkonnast 1929. aastal Eesti Kirjandusmuuseum. Folkloristika osakonna e-raamat. 2018.