Kehavedelik ehk orgaaniline kehavedelik (inglise body fluid) on elavate organismide sees leiduv bioloogiline vedelik. Kehavedelikud on nii need, mis organismis ringlevad, kui ka need, mida leha elundid, sooned, rakud eritavad ja vastu võtavad.
Kehavedelikega ringlevad keres rakud, molekulid, viirused, bakterid, patogeensed mikroorganismid jm. Kehavedelike ringlust reguleerib ka humoraalne regulatsioon.
Imetajatel
Inimestel
- aju-seljaajuvedelik ehk liikvor
- astsiit
- piimand ehk küülus ehk hüülus
- chymen
- endolümf
- eksudaat
- higi
- klaaskehaneste
- kolostrum
- kõhuõõne vedelik
- kõrvavaha
- liigesevõie
- lima
- lootevesi
- lümf
- lümfiplasma
- maomahl
- mäda
- nääpsuvedelik
- okse
- pankreasenõre
- perilümf
- pisaravedelik
- pleuraõõne vedelik
- rasu
- rinnapiim
- roe (kõhulahtisus)
- röga ehk sülitis
- rähm
- sapp
- seemneplasma
- smeegma
- sperma
- südamepaunavedelik
- sülg
- turse
- uriin
- vereseerum
- vereplasma
- veri
- vesi
- vesivedelik
- ödeem.
Patoloogia
Patoloogiaga seostatakse (teatud tingimustel) sagedamini näiteks järgmisi kehavedelikke: astsiidivedelik, mäda, okse, roe, röga, turse, ödeem jt.
Biokeemias ja kliinilises meditsiinis
Kehavedelike biokeemiline koostis võib näidata inimorganismis toimuvaid patoloogilisi muutusi, häireid ja ka haiguslikke seisundeid. Seetõttu kasutatakse kliinilises meditsiinis hulgaliselt analüüse, näiteks vere- ja uriinianalüüse, et teha kindlaks patoloogiat, kinnitada diagnoosi ja ka/või välistada teatud haigusi.
Viited
Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Body fluid seisuga 13.02.2014.