Juhan Tuuling (kuni 23. detsembrini 1938 Johannes Tuling; 12. aprill 1897 Kuressaare – 23. oktoober 1946 Kopenhaagen, Taani Kuningriik) oli Eesti sõjaväelane (kolonel) ja Saksa sõjaväelane (SS-Standartenführer) Teises maailmasõjas.

• 14. märts 1919 – üle viidud ohvitseride reservist 2. Diviisi ülema käsutusse
• 27. juuni 1919 – kinnitatud alamkapteni auastmes
• 22. veebruar 1923 – teenis Sõjakoolis, ülendatud majoriks
• 21. veebruar 1933 – teenis 7. Jalaväerügemendis, ülendatud kolonelleitnandiks
• 1. aprill 1934 – 7. Jalaväerügemendi 1. pataljoni ülem, üle viidud 8. pataljoni ülemaks
• 16. september 1934 – määratud 8. Üksiku Jalaväepataljoni ülema kohusetäitjaks
• 23. detsember 1938 – 8. Üksiku Jalaväepataljoni ülem, määratud Vahipataljoni ülemaks
• 16. veebruar 1940 – ülendatud koloneliks.

Teises maailmasõja ajal oli SS-Standartenführer Juhan Tuuling Eestis koostatud Eesti SS-vabatahtlike brigaadi 43. SS-vabatahtlike rügemendi / 46. Relva-SS Grenaderirügemendi rügemendiülem.

Juhan Tuulingu sõjalisi teeneid tunnustati Saksa Riigi II klassi Raudristiga.^[1]

• Ohvitseride andmekogu