Helmut Thielicke (4. detsember 1908 – 5. märts 1986 Hamburg) oli saksa protestantlik teoloog, kirikuõpetaja ja üks 20. sajandi mõjukamaid jutlustajaid.

Thielicke õppis teoloogiat Erlangeni, Tübingeni ja Göttingeni ülikoolides. Teise maailmasõja ajal pidi ta oma ametikohalt lahkuma natsirežiimi kriitika tõttu, kuid jätkas õpetamist ja jutlustamist võimaluste piires. Pärast sõda töötas ta mitmes ülikoolis, kuni sai 1954. aastal Hamburgi Ülikooli süstemaatilise teoloogia professoriks.

Aastatel 1960–1978 oli Thielicke Hamburgi Ülikooli rektor, panustades ülikooli ülesehitamisse ja rahvusvahelise nähtavuse suurendamisse. Tema tuntumate teoste hulka kuuluvad jutluste ja eetikaalaste kirjutiste kogumikud, mis käsitlevad usku praktilises elus ning kristluse tähendust kaasaegses ühiskonnas.

Thielicke jäi aktiivseks kiriku- ja akadeemilises elus kuni surmani 1986. aastal.