Hans Christian Andersen (2. aprill 1805 Odense – 4. august 1875 Kopenhaagen) oli taani kirjanik.

Teda teatakse eeskätt rohkem kui 200 muinasjutu autorina, kuid ta kirjutas ka reisikirju, kuus romaani, poolsada näidendit ja üle tuhande luuletuse.^[1] Tema muinasjutte on tõlgitud 125 keelde,^[2] nende ainetel on loodud näidendeid, ballette ja filme.

Alates 1945 antakse välja rahvusvahelist Hans Christian Anderseni lastekirjanduspreemiat.

Alates 1967 tähistatakse Hans Christian Anderseni sünniaastapäeva rahvusvahelise lasteraamatupäevana.

Hans Christian Andersen sündis Taanis Odense linnakeses lihtsas perekonnas ainsa lapsena. Tema isa uskus ennast olevat kõrgklassi päritolu, kuid tõendeid selle kohta ei leitud. Kingsepast isal oli algharidus ning ta luges pojale ette lugusid "Tuhandest ja ühest ööst". Ema ei olnud haridust saanud ja ta töötas pesunaisena.^[3] Isa suri 1816. aastal, ema abiellus paar aastat pärast seda uuesti. Hans saadeti kohalikku vaestekooli, kus ta teenis ka elatist algul kangru, hiljem rätsepa õpipoisina. Ta valmistas endale nukuteatri ning veetis palju aega nukkudele riideid meisterdades ja oma väljamõeldud näidendeid läbi mängides. Samuti luges ta palju.

14-aastaselt siirdus ta Kopenhaagenisse, et leida tööd näitlejana. Kuninglikku Teatrisse ei tahetud teda algul võtta. Tuttavate abiga pääses ta lühikeseks ajaks õpilaseks balletikooli ning kuni häälemurdeni koorilauljaks. Ta saatis teatrile mõned oma näidendid, kuid need lükati tagasi. Andersenil õnnestus võita mõjuka riigiametniku ja Kuningliku Teatri juhi Jonas Collini soosing ning too kindlustas talle 1822. aastal õppekoha Slagelse ladina koolis. Samal aastal oli Andersen avaldanud oma esimese teose "Ungdoms-Forsøg", kasutades pseudonüümi Villiam Christian Walter (kombinatsioon William Shakespeare'i, Walter Scotti ja tema enda nimest). Kuni 1827. aastani käis ta koolis Helsingøris ja pääses siis Kopenhaageni ülikooli.

1820. aastatel avaldati tema loomingut suhteliselt vähe. Tema esimene näidend Kuninglikus Teatris etendus 1829. aastal. Järgmisel aastal ilmus esimene luulekogu.

Alates 1831. aastast reisis ta Euroopas ringi ning kirjutas reisikirju Saksamaast, Šveitsist, Hispaaniast, Portugalist ja Rootsist. Need olid võrdlemisi menukad. Mõned neist reisikirjadest sisaldavad muinasjutte.

Hans Christian Anderseni muinasjuttude esimene väljaanne "Lastele vestetud muinasjutud" ilmus 1835. aastal. Selles oli neli muinasjuttu: "Tuleraud", "Suur Klaus ja väike Klaus", "Printsess herneteral" ja "Väikese Ida lilled". Kriitika ei võtnud seda hästi vastu: tollal arvati, et lastekirjandus peaks olema eeskätt moraliseeriv, Anderseni looming oli sageli rohkem meelelahutuslik. Samal aastal ilmus tema teine kogumik muinasjuttudega "Üleannetu poiss", "Teekaaslane" ja "Pöial-Liisi". 1837 ilmus kogumik kahe muinasjutuga: "Väike merineitsi" ja "Kuninga uued rõivad". Edaspidi anti neid üheksat juttu korduvalt ühiste kaante vahel välja.

Samal aastal ilmus ka tema esimene romaan "Improvisatoren", mis saavutas kiiresti rahvusvahelise edu, eeskätt olustiku ja kommete kirjelduste tõttu, tegelaskujud polevat nii huvitavad olnud. Just see tegi Anderseni üldsuse silmis kuulsaks kirjanikuks. Romaanis kujutab ta iseend Itaalias sündinud ja kasvanud madalat päritolu Antoniona, kes rändab läbi Itaalia linnade ning ühtaegu otsib ja kardab armastust. Romaanil on õnnelik lõpp ja Antonio abiellub kaunitariga.

Pärast seda, kui Andersen 1837. aastal Rootsit külastas, otsustas ta kirjutada luuletuse, mis väljendaks rootslaste, norralaste ja taanlaste seotust. Mõte sai teoks 1839. aasta juulis, kui sündis "Jeg er en Skandinav" ("Ma olen skandinaavlane"). Helilooja Otto Lindblad kirjutas luuletusele muusika ja see laul oli 1840. aastatel populaarne.

Pikemalt: Hans Christian Anderseni muinasjuttude loend

Anderseni kunstmuinasjutte:

• "Pöial-Liisi" (1835)
• "Printsess herneteral" (1835)
• "Väike merineitsi" (1836)
• "Keisri uued rõivad" (1837)
• "Vankumatu tinasõdur" (1838)
• "Metsluiged" (1838)
• "Inetu pardipoeg" (1843)
• "Lumekuninganna" (1844)
• "Tütarlaps väävlitikkudega" (1845)
• "Tuleraud" (1835)

• Irina Muravjova, "Andersen". Vene keelest tõlkinud Karl Luksep, Eesti Raamat, Tallinn 1973.
• Arvo Alas. "Hans Christian Andersen kui müüt ja Taani kaubamärk." – Sirp 2005, nr 44, lk 11–12.

• Hans Christian Andersen Information Odense
• Hans Christian Andersen biography
• Hans Christian Andersen ja Jenny Lind: Muinasjutuvestja ja laululind
• Hans Anderseni ABC Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR