See artikkel räägib välismaal kohanenud vähemusrahvustest; Soome küla kohta vaata artiklit Hajala (Soome).

Hajala^[1] ehk diasporaa (vanakreeka sõnast διασπορά, latiniseeritult diaspora – 'laialipuistamine') on mingi enamusrahva hulgas elav laialipillatud vähemusrahvus^[2], kes on sinna oma kodumaalt sattunud vabatahtlikult või muudel põhjustel, näiteks kodumaa vallutamisel võõra võimu eest pagedes, riigipiiride muutumisel jne.^[3]

Hajalatele on üsna omane säilitada ühtekuuluvustunnet ja kultuurilist eneseteadvust^[3]. Laialdaselt teada-tuntud hajalad on Aafrika diasporaa, Iiri diasporaa, Hiina diasporaa, Itaalia diasporaa, Kreeka diasporaa, Juudi diasporaa, Armeenia diasporaa, Süüria diasporaa ja Ukraina diasporaa.

 Pikemalt artiklis Eesti hajala

Eestlaste diasporaad tekkisid 19. ja 20. sajandil Venemaal, Rootsis, Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Brasiilias, Argentinas, Austraalias, Ühendkuningriigis, Saksamaal ja Soomes.^[3] Eesti külasid on asutanud enam eestlased Georgias, eestlased Ukrainas ning enim eestlased Venemaal. Teise maailmasõja tõttu pagenud väliseestlased on peamiselt kokku tulnud suurlinnades, oluliselt Eesti Majades.

• Emigratsioon
• Pagulus

• G. Sheffer. Diaspora Politics. At Home Abroad, 2003; R. Mayer. Diaspora. Eine kritische Begriffserklärung, 2005.