Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).

Analoogilisi talitlusüksusi üherakulistel organismidel nimetatakse organoidideks või organellideks.

Elundite tänapäevane nomenklatuur, nimetused, klassifikatsioon ja struktuur ning omadused ja asendid ning suunad võivad erinevate hulkraksete organismides erineda nii eluvormiti, liigiti kui ka indiviiditi.

Elundite loetelu:^[1]

• Erituselund (lad k organum excretionis)
• Haistmiselund (lad k organa olfactorium organa olfactus)
• Halleri organ
• Hingamiselund (lad k organa respirationis)
• Kuseelundid (lad k organa urinaria)
• Kuulmiselund (lad k organum auditus)
• Maitsmiselund (lad k organa gustatorium, organa gustus)
• Meeleelund (lad k organa sensorium)
• Mehe sisemised suguelundid (lad k (organa) genitalia masculina interna)
• Mehe välimised suguelundid (lad k (organa) genitalia masculina externa)
• Nägemiselund (lad k organa visuale organan visus)
• Naise sisemised suguelundid (lad k (organa) genitalia feminina interna)
• Naise välimised suguelundid (lad k (organa) genitalia feminina externa)
• Sahkluu-ninaelund ehk Jakobsoni organ (lad k organa vomeronasale)
• Seedeelund (lad k organum digestionis)
• Silma abielund (lad k organa oculi accessoria)
• Suguelund (lad k organa genitalia)
• Sugutus-ehk paarituselund (lad k organum copulationis)
• Vereringeelund (lad k organum circulatoris)

Üksikud elundid moodustavad omakorda funktsionaalseid elundkondi ehk lühidalt "elundeid" (mitmuses):

• hingamiselundid ehk hingamiselundkond;
• toitumiselundid;
• vereringeelundid;
• tajumiselundid;
• suguelundid;
• erituselundid.

• Kunstelundid
• Organoloogia
• Süstemaatiline anatoomia
• Topograafiline anatoomia
• Bioloogia