Elektronlamp on elektrovaakumseadis, milles loodud kõrgvaakumis tüüritakse vabade elektronide voo intensiivsust elektroodidevaheliste elektriväljadega. Lambi klaas-, metall- või keraamikakestas paiknevad elektroodid: kuumkatood (termoelektrilisel emissioonil põhinev elektronide allikas), anood (elektronide kogur) ja nende vahel enamikus lampides üks või mitu võret (võretaolist elektroodi) elektronivoo tüürimiseks.

Elektronlampide tähtsamad liigid elektroodide arvu järgi:

• diood ‒ kahe elektroodiga (katood, anood);
• kenotron ‒ diood suurema võimsuse jaoks;
• triood ‒ kolme elektroodiga (katood, võre, anood);
• pentood ‒ viie elektroodiga (katood, tüürvõre, varivõre, sulgvõre, anood).

Dioodi leiutas 1904. aastal inglane John Ambrose Fleming, esimesed trioodid valmistati 1906. aastal USA-s Lee De Foresti juhtimisel. ^[1]

Elektronlambid kui aktiivsed elektroonikakomponendid võimaldavad luua elektroonikalülitusi elektrisignaalide genereerimiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Elektronlampidel rajaneb raadiotehnika ja elekterside areng 20. sajandi esimesel poolel.