Claudio Abbado (26. juuni 1933 Milano – 20. jaanuar 2014 Bologna) oli itaalia dirigent. Ta oli mitme Euroopa juhtiva orkestri ja ooperiteatri peadirigent või muusikajuht, sealhulgas Milano La Scalas, Viini Riigiooperis, Londoni sümfooniaorkestris ja Berliini Filharmoonikutes.

Claudio Abbado õppis klaverit oma isa juhendamisel ja Milano konservatooriumis ning dirigeerimist Viini Muusikaakadeemias. Ta pälvis rahvusvahelist tähelepanu pärast mainekate dirigeerimisvõistluste võitmist 1958. ja 1963. aastal. Alates 1960. aastate keskpaigast kuulus ta oma põlvkonna hinnatuimate dirigentide hulka.

1968. aastal sai Abbadost Milano La Scala peadirigent ning aastatel 1971–1986 oli ta selle teatri muusikajuht. Tema juhtimisel tõusis La Scala orkestri kunstiline tase märgatavalt nii ooperietendustel kui ka sümfooniakontsertidel.

Aastatel 1979–1988 oli Abbado Londoni sümfooniaorkestri peadirigent, 1986–1991 Viini Riigiooperi muusikajuht ning 1989–2002 Berliini Filharmoonikute kunstiline juht ja peadirigent. Ta oli hinnatud nii klassikalise kui ka romantilise repertuaari tõlgendajana ning pööras palju tähelepanu ka 20. sajandi muusikale.

Abbado asutas mitu orkestrit ja muusikafestivali, nende seas noortele muusikutele mõeldud orkestreid. Noorte interpreetide toetamine ja koolitamine oli üks tema tähtsamaid tegevusvaldkondi.

Claudio Abbado suri 80-aastaselt 20. jaanuaril 2014 Bolognas pärast pikka haigust. Ta tuhastati ning osa tema tuhast maeti Šveitsis Graubündeni kantonis Val Fexis asuva Fex-Crasta kabeli kalmistule – paika, mis oli talle elu jooksul eriti südamelähedane.^[1]