TÄNA AJALOOS, 11. juuni ⟩ Hävitati Trooja linn

Bulgaaria, ametlikult Bulgaaria Vabariik, on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul. Bulgaaria piirneb lõunas Kreeka ja Türgiga, läänes Serbia ja Põhja-Makedooniaga ning Rumeeniaga.^[4] Riigi pindala on 110 994 ruutkilomeetrit, mis teeb sellest Euroopa Liidu suuruselt kümnenda ning Euroopa pindalalt kuueteistkümnenda riigi. Bulgaaria pealinn ja suurim linn on Sofia; teised suuremad linnad on Plovdiv, Varna ja Burgas.

Bulgaaria aladel elasid inimesed juba eelajaloolisel ajal ning seal kujunes üks Euroopa vanimaid kultuure – Karanovo kultuur. Hiljem võitlesid piirkonna pärast traaklased, pärslased, keldid, makedoonlased ja roomlased. Aastal 45 pKr vallutas ala Rooma impeerium. 7. sajandil rajasid bulgaarid Asparuhi juhtimisel Esimese Bulgaaria riigi, mis kujunes Balkani üheks tugevamaks riigiks ja aitas kaasa kirillitsa levikule slaavi rahvaste seas. Pärast Bütsantsi vallutust tekkis 1185. aastal Teine Bulgaaria tsaaririik, mis saavutas oma hiilgeaja Ivan Asen II valitsemise ajal. 1396. aastal vallutasid Bulgaaria Osmanid, kelle võimu alla jäi riik ligi viieks sajandiks. Pärast Vene-Türgi sõda (1877–1878) taastati Bulgaaria riik ning 1908. aastal saavutati täielik iseseisvus. 20. sajandil osales Bulgaaria mõlemas maailmasõjas Saksamaa liitlasena. Pärast Teist maailmasõda sai Bulgaariast Nõukogude Liidu mõjusfääri kuuluv sotsialistlik riik. 1989. aastal lõppes kommunistlik valitsus ning Bulgaaria alustas üleminekut demokraatiale.

Alates 1991. aastal demokraatliku põhiseaduse vastuvõtmisest on Bulgaaria parlamentaarne vabariik, mis koosneb 28 maakonnast ning mida iseloomustab tugev poliitiline, halduslik ja majanduslik tsentraliseeritus. Tegemist on arenenud ja kõrge sissetulekuga riigiga, mille majandus on osa Euroopa siseturust ning põhineb peamiselt teenindussektoril, millele järgnevad töötlev tööstus, mäetööstus ja põllumajandus. Bulgaaria majandust ja geopoliitilist tähtsust on mõjutanud selle roll maagaasi- ja naftajuhtmete transiidiriigina ning strateegiline asend Musta mere ääres. Bulgaaria on Euroopa Liidu liige, sealhulgas Schengeni ala ja euroala liige.^[5] Riik on ka NATO ning mitmete piirkondlike organisatsioonide, näiteks Bukaresti Üheksa, liige.

Loodus

Pinnamood

Ida-lääne suunas kulgev Balkani mägede mäeahelik jagab riigi kaheks. Need mäed tõusevad kohati küll 2100 m kõrgusele merepinnast, kuid neil on ümarad tipud ja nad ei jäta sakilist muljet. Stara planinat läbib mitu kuru.

Balkani mägedest põhja pool on Doonau jõe ümber Valahhia madalik ehk Alam-Doonau madalik.

Balkani mägedega rööbiti kulgeb lõuna pool Sredna Gora mäeahelik. Sredna Gorast lõuna poole jääb Traakia tasandik, mille moodustab Marica jõe lai org ning kus on Bulgaaria parim põllumaa.

Bulgaaria edelaosas on suur mägine ala, kuhu kuuluvad Rila, Pirini läänes ja Rodope mäed lõunas. Bulgaaria kõrgeim mäetipp Musala Rila mägedes on 2925 m kõrge. Rodope mäed moodustavad piiri Kreekaga.

Ainsad madalikud peale Alam-Doonau madaliku ja Traakia tasandiku on Musta mere ääres (Musta mere rannikumadalik) ning maa lääneosas Sofia ümbruses.

Rahvastik

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Bulgaaria rahvaarv 7 364 570. Elanike seas oli bulgaarlasi 84,8%, türklasi 8,8%, mustlasi 4,9%, venelasi 0,15% ja armeenlasi 0,1%.^[6]

Asulad

Bulgaarias on 257 linna.

Osaline loend: Asenovgrad - Blagoevgrad - Botevgrad - Burgas - Čepelare - Čirpan - Dobrič - Elhovo - Gabrovo - Harmanli - Haskovo - Ivajlovgrad - Jambol - Kajnardža - Kǎrdžali - Kazanlǎk - Kjustendil - Kotel - Kubrat - Kula - Lǎki - Loveč - Malko Tǎrnovo - Momčilgrad - Montana - Nova Zagora - Novi pazar - Omurtag - Pazardžik - Pernik - Pleven - Plovdiv - Pomorie - Preslav - Razgrad - Ruse - Sevlievo - Silistra - Slǎnčev brjag - Sliven - Sofia - Stanke Dimitrov - Stara Zagora - Svilengrad - Svištov - Šumen - Zlatni pjasǎci - Zlatograd - Tǎrgovište - Topolovgrad - Varna - Veliko Tǎrnovo - Vidin

Vaata ka: Bulgaaria linnade loend

Haldusjaotus

Bulgaaria jaguneb 28 piirkonnaks (област):

Piirkonnad jagunevad valdadeks (община), mida on kokku 260.

Ajalugu

Eelajaloolised kultuurid hakkasid Bulgaaria alal arenema neoliitikumis. Varna linna lähedal asuvast matmispaigast on avastatud maailma vanim aare; väljakaevatud esemed pärinevad 4. aastatuhandest eKr. Matmispaik on vanem kui Vana-Egiptuse ja Mesopotaamia matmispaigad. Antiikajal elasid aladel traaklased ja hiljem pärslased, kreeklased ja roomlased.

Alates 5. sajandist asustasid maa järk-järgult slaavlased, kes hakkasid 7. sajandil Kesk-Aasiast Balkani poolsaarele rännanud turgi päritolu bulgaaride järgi ka ennast hiljem bulgaarlasteks nimetama. Bulgaaria ajalugu ühtse riigina algas, kui 681. aastal loodi Esimene Bulgaaria riik. See hõlmas lisaks tänapäeva Bulgaariale ka enamikku Balkanist. Bulgaaria ajaloo tähtsündmusteks loetakse slaavi kirja loomist vendade Kyrillose ja Methodiose poolt ning vürst Borisi ja terve Bulgaaria ristiusustamist kümme aastat hiljem, õigeusku. See muutis Bulgaaria Balkani maade kultuurikeskuseks.

Teise Bulgaaria riigi langusega 1396. aastal läks territoorium ligi viieks sajandiks Osmanite võimu alla. Eksisteeris vasallriik Bulgaaria vürstiriik.

Vene-Türgi sõda (1877–1878) viis Bulgaaria vürstiriigi (1878–1908) ja Bulgaaria kuningriigi (1908–1946) moodustamiseni. Teises maailmasõjas oli Bulgaaria sõja algusaastatel teljeriikide lepinguosaline, kuid 1944. aasta augustis teatas Bulgaaria oma ühepoolsest sõjast väljumisest ja palus Saksa vägedel lahkuda.

16. septembril 1944. aastal sisenes Nõukogude armee Sofiasse. 1946. aastal sai Bulgaariast üheparteiline sotsialistlik riik Nõukogude Liidu mõjusfääris (Bulgaaria Rahvavabariik). 1989. aastal said võimalikuks mitme parteiga valimised, misjärel toimus Bulgaaria üleminek demokraatiale ja turumajandusele.

2004. aastal sai Bulgaaria NATO liikmeks ja 2007. aastal Euroopa Liidu liikmeks. Sama aasta 20. mail toimusid riigis ka Euroopa Parlamendi valimised, kus valiti 18 Euroopa Parlamendi liiget. 1. jaanuaril 2026 võeti valuutana käibele euro.