See artikkel räägib Saksimaa kuurvürst August II Tugevast; Braunschweig-Lüneburgi hertsogi ja Wolfenbütteli vürsti kohta vaata artiklit August II Noorem

August II Tugev (poola keeles August II Mocny, Saksi kuurvürstina Friedrich August I; 12. mai 1670 Saksimaa kuurvürstiriik – 1. veebruar 1733) oli Saksimaa kuurvürst 1694–1733 ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1697–1706 ja 1709–1733) .

Friedrich August oli Wettinite dünastia 1485 kaheks haruks jagunenud, noorema Albrechti, Albertiinide dünastiaharust. Vanem Ernsti liin jäi valdavaks kuni 1547. aastani ja mängis tähtsat rolli reformatsiooni alustamisel. Nende ülemvõim lõppes Schmalkaldeni sõjaga, kus protestantlik Schmalkaldeni Liit astus keiser Karl V vastu. Kuigi ise protestantlik, asus Albrechti liin keisri poolele; Karl V premeeris neid, sundides Ernsti liini loobuma oma õigustest kuurvürsti tiitlile ja maadele Albrechti liini kasuks. Albrechti liini Wettinid säilitasid enamuse Saksimaa territoriaalsest terviklikkusest, säilitades seda märkimisväärse võimuna piirkonnas. Noorem Albrechti liin valitses Saksimaa kuurvürstidena (1547–1806).

Nii Saksi kui Poola-Leedu troonil järgnes talle poeg August III, kuigi Poola-Leedu troonil oli nende kahe vahel veel Stanisław Leszczyński.

1698. aastal leppisid Peeter I[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_I'] More ning Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August II Tugev kokku Rootsi-vastases liidu. Sõda algas 22. veebruaril (Juliuse kalendri järgi 12. veebruaril) 1700 Saksimaa kuurvürsti ja Poola kuninga August II Tugeva vägede ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga Riiale. Riia kindlust vallutada ei õnnestunud.

 Pikemalt artiklis Põhjasõda

• Püha Andreas Esmakutsutu orden (30. november 1712)

• Saksimaa kuurvürst, Saksimaa kuurvürstiriik