TÄNA AJALOOS, 11. juuni ⟩ Hävitati Trooja linn

Arne Mikk (sündinud 18. aprillil 1934 Viljandis) on eesti lavastaja ja teatritegelane.

Elukäik

Arne Mikk on sündinud Mulgimaal Tuhalaane külas suure Ritsu talu perepojana.^[1]

1952. aastal lõpetas ta Viljandi 2. Keskkooli ning alustas lauluõpinguid Tallinna Muusikakoolis professor Aleksander Arderi klassis. Aastatel 1956–1961 õppis ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis laulja ja laulupedagoogi erialal. Lavastajana stažeeris ta 1972. aastal Berliini Komische Operis Walter Felsensteini ja 1974–1975 Moskvas Suures Teatris Boriss Pokrovski käe all.

Aastatel 1952–1955 ja 1961–1963 laulis Mikk Estonia teatri ooperikooris. 1963–1966 oli ta teatri muusika- ja kirjandusala juhataja ning 1966–1970 lavastaja assistent. Sel perioodil esines ta mitmes soolorollis, sealhulgas Mozarti "Võluflöödis", Puccini "Boheemis" jm.

1970. aastal sai Arne Mikust Eesti NSV Riikliku Akadeemilise Ooperi- ja Balletiteatri Estonia ooperilavastaja, 1977. aastal peanäitejuhi kohusetäitja ning aastatel 1978–1995 Estonia teatri peanäitejuht. Aastatel oli ta 2002–2004 oli ta Estonia teatri loominguline juht ja alates 2005. aastast nõunik. Aastatel 2016–2020 oli ta rahvusooperi Estonia nõukogu esimees.^[2]

Aastatel 2008–2024 oli ta Saaremaa ooperipäevade kunstiline juht.^[3]^[4]

1969. aastast on ta töötanud ka Eesti Muusikaakadeemia ooperistuudio õppejõuna (1988. aastast dotsent, 1996–1999 stuudio juhataja, 2014. aastast emeriitdotsent).^[5]

Külalisena on ta lavastanud Moskva Suures Teatris ja Kammermuusikateatris, Buenos Airese Teatro Colónis, Schwerinis, Krasnojarskis, Tamperes, Lahtis, Helsingis ning Turus.

Ta on Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu liige.

Estonia Selts

Elupõlise estoonlase ja kauaaegse Estonia teatri juhina on ta andnud suure panuse selleks, et taasiseseisvunud Eestis taastada 1865. aastal alguse saanud ja Nõukogude ajaks suletud Estonia Selts. Ametlikult alustas selts uuesti tegevust 27. märtsil 1990.

Looming

Arne Mikk on toonud lavale sadakond muusikalavastust. Ta enda sõnul on tema lemmikheliloojaks Giuseppe Verdi, kelle kõik olulisemad ooperid on ta ka Estonias lavastanud.^[6]

Tema esimene lavastus Estonias oli aga Evald Aava "Vikerlased", mis valmis 1969. aastal ja kus peategelast Olavit laulis tollal tippvormis Georg Ots. Arne Miku lavastuses toodi Estonia teatris lavale ka Eduard Tubina ooperid "Reigi õpetaja" (1988) ja "Barbara von Tisenhusen" (1990) ning Alo Põldmäe "Raeooper" (1986); nende kolme ooperi libreto autor oli Jaan Kross.^[6]

Ühena väga vähestest maailma muusikateatri lavastajatest on ta lavastanud Modest Mussorgski ooperi "Boriss Godunov" algversiooni, mis esietendus Estonia teatris 1980. aastal. Tolle ajani oli maailmas seda ooperit etendatud peamiselt Rimski-Korsakovi või Šostakovitši redaktsioonis. 1988. aastal vaimustasid estoonlased Mussorgski algversiooniga ka Pariisi ooperipublikut. Arne Miku lavastus läks Pariisis täismajale lausa üheksal etendusel, kus maailmakuulsa Jevgeni Nesterenko kõrval laulsid kandvaid rolle eesti bassilauljad Mati Palm ja Teo Maiste. Etendusi dirigeeris Eri Klas.^[6]

Lisaks on ta koostanud ja lavastanud suurejoonelisi galasid, kontsertetendusi ja muusikapõimikuid, näiteks ooperigala "Tiit Kuusik 100" (2011), operetigala "Ah, ilma naisteta..." (2004 Vanemuises), kontsertetendus "Viini valss, Viini laul" (1972), "Õhtu Paul Hindemithi muusikaga" (1992), "Poolteist tundi Pucciniga" (1995 Estonia talveaias), "Maiuspalu Mozartilt" (1998) jm. 2013. aastal lavastas ta Estonia teatri juubelilavastuse "Kord saja aasta pärast. Estonia awamise pidu".

Lavastusi

Giuseppe Verdi "Aida" (2007 Tampere Ooperimajas), "Attila" (1976), "Rigoletto" (1989 Suures Teatris), "Luisa Miller" (1981), "Traviata" (1974), "Kuningas üheks päevaks" (1992), "Nabucco" (1996), "Macbeth" (2001), "Ernani" (2002)
Modest Mussorgski "Boriss Godunov" (1980, algversioon; 1983 Krasnojarski ooperiteatris Dmitri Šostakovitši versioon)
Arrigo Boito "Mefistofeles" (1988)
Wolfgang Amadeus Mozarti "Võluflööt" (1991), "Don Giovanni ehk Karistatud patune" (1975), "Figaro pulm" (1976)
Eduard Tubina "Reigi õpetaja" (1988) ja "Barbara von Tisenhusen" (1990)
Giacomo Puccini "Boheem" (1993 Sibeliuse Akadeemias 1996), "Triptühhon": "Mantel", "Õde Angelica", "Gianni Schicchi" (1972)
Gioachino Rossini "Itaallanna Alžiiris" (1990 Turus), "Abieluveksel" (1992 Ooperistuudios)
Georg Friedrich Händeli "Alcina" (1985)
Richard Wagneri "Lendav hollandlane" (1997 Tamperes)
Dmitri Šostakovitši "Katerina Izmailova" (1977)
Benjamin Britteni "Me teeme ooperit" ja "Väike korstnapühkija" (1981)
Gaetano Donizetti "Rügemendi tütar" (1979) ja "Lucia di Lammermoor" (1984)
Pjotr Tšaikovski "Jevgeni Onegin" (1985 Mecklenburgi riigiteatris Schwerinis ja 1997 Buenos Airese Teatro Colónis), "Jolanthe" (1990 Buenos Airese Teatro Colónis), "Padaemand" (2004)
Gian Carlo Menotti "Jõuluöö külalised" (1997 Estonia talveaias), "Vanatüdruk ja varas" (2002 Estonia talveaias)
Paul Hindemith "Pikk jõulueine" (2014)
Raimo Kangro "Ohver" (1981)
Imre Kálmáni "Bajadeer" (2001 Vanemuises)
Georg Philipp Telemanni "Pimpinone" (1983 Moskva Kammermuusikateatris)
Nikolai Rimski-Korsakovi "Mozart ja Salieri" (2002 Estonia talveaias)

Raamatuid

Malev Kits, Arne Mikk. "Aleksander Arder". Eesti Raamat, 1969
Arne Mikk. "Katkenud laulukaar. Estoonlaste muusikalavastused Stockholmis 1946–1958 (kõrvalepõigetega ette- ja tahapoole)". Estonia Selts, 2000
Arne Mikk. ""Estonia" tõusmine tuhast. Peatükk teatri ajaloost (1944–1956)". Pegasus, 2013
"Üks mõtet kandev maja : sada aastat Estoniat". Koostaja Arne Mikk. Rahvusooper Estonia, 2014
Arne Mikk, Mart Mikk. "Estonia Seltsile antud aeg". Helios, 2023
Tiiu Randviir, Arne Mikk. "Dialoogid Tiiu Randviiruga". Varrak, 2025

Tõlkeid

"Vanatüdruk ja varas". Menotti ooper ühes vaatuses. Inglise keelest tõlkinud Arne Mikk. (DVD-l: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2010)

Muusikafilme

"Ooperiball" (1974) – konsultant
"Igihaljas bel canto" (1976) – režissöör
"Vabaõhukontsert" (1977) – režissöör
"Laulab Mati Palm" (1978) – režissöör
"Maestro Tiit Kuusik Estonia teatris" (1979) – režissöör
"Hendrik Krumm ooperilaval" (1981) – stsenarist ja režissöör
"Kolmveerand sajandit Estonia teatrit" (1982) – stsenarist ja režissöör

Esineja või kommentaatorina

"Georg Ots ja ooper" (1975) – Georg Otsast ja tema ooperirollidest
"Kõik, millest unistasin" (1977) – portreefilm muusikapedagoog Linda Saulist
"Muusikarüütel" (1980) – dokumentaalfilm Georg Otsa loominguvaramust
"Kallis Mart" (1983) – helilooja Mart Saare 100. sünniaastapäeva tähistamisest
"Peadirigent" (1985) – muusikaline filmiportree Estonia peadirigendist Eri Klasist
"Oksjon" (1988) – kunstnikust ja karikaturistist Heinz Valgust
"Georg Otsa muusikapäevad 1990" (1990) – ülevaade Georg Otsa VI muusikapäevadest
"Estonia" (2006) – ülevaatefilm 2006. aastal 100-aastaseks saanud Estonia teatrist ja teatrimajast
"Dirigendi kõla" (2007) – portreefilm legendaarsest Eesti muusikust Eri Klasist
"Vastutuulesaal" (2007) – dirigent Tõnu Kaljustest ja tema pöörasest ideest rajada Naissaarele ooperisaal
"Kirjad Islandilt" (2015) – ooperilaulja Annika Tõnuri traagilisest loome- ja elusaatusest
"Urve Tauts. Muusika on kõiges süüdi" (2020) – ooperilaulja Urve Tautsist ja tema esitatud muusikast

Arne Miku juhitud telesaateid

"Kontsertpalad. Aleksander Arderit meenutades" (ETV, 1970)
"Laulab Mati Palm" (ETV, 1976)
"Kolleegid kolleegidest. Aleksander Arder" (ETV, 1984)
"Kui lõpeb suvepäev. Tiit Kuusik" (ETV, 1986)
"Eri Klas ja tema sõbrad" (2 osa, ETV, 1999)
"Ooperitund" (saatesari, ETV, 1999) – kaassaatejuht koos poeg Mart Mikuga
"Uusaastakontsert. ERSO, dirigent Eri Klas" (ETV, 2001)
"Nii laulis Georg Ots" (ETV, 2005)

Reet ja Arne Miku fond

Arne Mikk algatas 2011. aastal Eesti Rahvuskultuuri Fondi allfondina Reet ja Arne Miku fondi, mis toetab noori Eesti lauljaid. Fondi seniste stipendiaatide hulgas on Oliver Kuusik, Kristel Pärtna, Mehis Tiits, Heldur Harry Põlda, Kadri Kõrvek ja Kairis Trass.^[7]

Tunnustus

1979 – Eesti NSV teeneline kunstitegelane
1985 – Eesti NSV rahvakunstnik
1994 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia
2001 – Valgetähe III klassi teenetemärk ^[8]
2002 – Aasta isa
2003 – Soome Lõvi Rüütelkonna I klassi rüütlirist
2004 – Itaalia Vabariigi Solidaarsuse Tähe ordeni rüütlirist
2006 – Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö auhind
2007 – Tallinna teenetemärk
2008 – Kaitseliidu Meredivisjoni teenetemärk ^[9]
2010 – Harjumaa teatripreemia
2013 – Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali elutööpreemia (suurejoonelise ja mitmekülgse tegevuse eest Eesti muusikakultuuri edendamisel)
2015 – Eesti Teatriliidu muusikaauhind
2015 – Aadu Luukase missioonipreemia
2016 – Estonia Seltsi auliige
2017 – Kuressaare linna aukodanik ^[3]
2023 – Hiiumaa Kultuuripärl
2023 – Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali tunnustuspreemia
2024 – Hiiumaa saadik (Hiiumaa muusika-aasta suurürituse "Eesti muusika pidupäevad. Rudolf Tobias 150" eest)
2025 – Harju maakonna aukodanik
2025 – Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia (erakordse panuse eest Eesti ooperikunsti arengusse)

Isiklikku

Ta oli abielus Reet Mikuga (1933–2011); nende pojad on Jaak Mikk, Mart Mikk ja Rein Mikk.^[10] Tema pojatütar on Ingel Marlen Mikk, esinejanimega An-Marlen.

Eesti Asenduskodu Töötajate Liit kuulutas mitme põlvkonna jooksul muusikaarmastust edasi kandnud Mikkude pere 2013. aastal aasta pereks ning andis toona nelja põlvkonda esindanud 22-liikmelisele Arne Miku perele üle tunnustusauhinna "Lastele ja lastega".^[11]

Raadioajakirjanik Vello Mikk (1938–2018) oli Arne Miku vend.^[12]

Viited

↑ Kuulsad mulgid Mulgi Kultuuri Instituudi koduleht. Vaadatud 30.04.2026.
↑ Arne Mikk taandub Estonia nõukogu esimehe kohalt ERR Uudised, 02.07.2020.
1 2 Kuressaare pärgas Arne Miku aukodaniku tiitliga. Saarte Hääl, 16.06.2017.
↑ Saaremaa ooperipäevade uus kunstiline juht on Ain Anger, err.ee, 27.07.2024.
↑ Emeriitprofessorid ja -dotsendid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koduleht. Vaadatud 27.04.2026.
1 2 3 Sirje Vihma-Normet. Auväärse Arne Miku juubeliks Eesti Elu, 09.05.2024.
↑ Reet ja Arne Miku fondi tutvustus Eesti Rahvuskultuuri Fondi koduleht. Vaadatud 28.04.2026.
↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. september 2019. Vaadatud 3. aprillil 2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑ Arne Mikk leidis uue kaaslanna Kroonika/Delfi, 05.09.2013.
↑ Aasta pere: perekond Mikk Eesti Asenduskodu Töötajate Liidu koduleht. Vaadatud 27.04.2026.
↑ Dünastia: Estoonlased ja džässimees ehk perekond Mikk ERR Klassikaraadio, 27.01.2019.