◄ |
19. sajand |
20. sajand
| 21. sajand
◄ |
1920. aastad |
1930. aastad |
1940. aastad |
1950. aastad
| 1960. aastad
| 1970. aastad
| 1980. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1949 |
1950 |
1951 |
1952 |
1953
| 1954
| 1955
| 1956
| 1957
| ►
| ►►
1953. aasta (MCMLIII) oli 20. sajandi 53. aasta.
Sündmused maailmas
Jaanuar
- 7. jaanuar – USA president Harry Truman teatas, et USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More on loonud vesinikupommi.
- 13. jaanuar – Josip Broz Tito valiti Jugoslaavia presidendiks.
- 20. jaanuar – USA presidendiks sai Harry Trumani järel Dwight Eisenhower.
Veebruar
- 10. veebruar – Euroopa Söe- ja Teraseühenduse liikmesriikide vahel hakkas kehtima ühine avatud turg kivisöele.
- 11. veebruar – NSV Liit katkestas diplomaatilised suhted Iisraeliga.
- 11. veebruar – USA president Dwight Eisenhower lükkas tagasi Ethel ja Julius Rosenbergi armuandmispalve.
- 28. veebruar – Jossif Stalin haigestus raskelt.
Märts
- 5. märts – suri Jossif Stalin. Samal päeval valiti NLKP Keskkomitee Presiidiumi uus koosseis ja likvideeriti NLKP Keskkomitee Presiidiumi büroo. NLKP Keskkomitee pleenumi, NSV Liidu Ministrite Nõukogu ja NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi ühisnõupidamine otsustas, et NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimeheks saab Georgi Malenkov.
- 9. märts – Stalini matustel tekkis rüselus, milles sai surma palju inimesi.
- 14. märts – NLKP Keskkomitee märtsipleenumil vabastati Georgi Malenkov tööst keskkomitees. Algas niinimetatud kollektiivne juhtimine.
- 15. märts – Kliment Vorošilovist sai NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Ta vahetas sellel ametikohal välja Nikolai Šverniku.
- 27. märts – NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Kliment Vorošilov kuulutas välja amnestia, millega vabanes umbes miljon kinnipeetut (kolmandik kõigist vangidest) karistusajaga kuni 5 aastani. Amnestia alla ei kuulunud paragrahvi 58 all (poliitilised) süüdi mõistetud ega ka mõrvarid ja bandiidid.
Aprill
- 7. aprill – ÜRO peasekretäriks valiti Dag Hammarskjöld.
Mai
- 1. mai – asutati Lääne-Rootsi Põllumeeste Kogu.
- 1. mai – Euroopa Söe- ja Teraseühenduse liikmesriikide vahel hakkas kehtima ühine avatud turg terasele.
- 15. mai – ilmus Stanley Milleri uurimus, mis näitas, kuidas võisid ürgsel Maal tekkida aminohapped ja muud elu arenguks vajalikud ained. Seda peetakse elu tekke katseliselt uurimise alguseks.
- 25. mai – toimus USA esimene ja viimane tuumalaenguga suurtüki katsetus.
- 29. mai – Edmund Hillary ja Tenzing Norgay jõudsid esimeste inimestena Džomolungma (Everesti) tippu.
Juuni
- 2. juuni – Suurbritannia kuningannaks krooniti Elizabeth II.
- 8. juuni – USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More ülemkohus otsustas, et pealinna Washingtoni restoranid ei tohi keelduda mustanahalisi teenindamast.
- 17. juuni – Saksa DV-s Berliinis muutus eelmisel päeval alanud streik ülestõusuks, mille NSV Liidu sõjavägi tankidega lämmatas.
- 18. juuni – Egiptus kuulutati vabariigiks.
- 19. juuni – NSV Liidu kasuks spioneerimise eest hukati Ethel ja Julius Rosenberg.
- 26. juuni – arreteeriti Lavrenti Beria.
Juuli
- 26. juuli – Fidel Castro juhtis Santiago de Cubas ebaõnnestunud ülestõusu Kuuba diktaator Fulgencio Batista y Zaldívari vastu.
- 27. juuli – lõppes Korea sõda. Ameerika Ühendriigid, Hiina Rahvavabariik, Lõuna-Korea ja Põhja-Korea kirjutasid alla rahulepingule.
August
- 20. august – NSV Liit teatas oma vesinikupommi valmimisest.
September
- 7. september – Nikita Hruštšovist sai NLKP Keskkomitee esimene sekretär.
- 26. september – Suurbritannias kaotati suhkrunormid.
Oktoober
- ...
November
- 5. november – Iisraeli peaminister David Ben-Guriyyon astus tagasi.
- 9. november – Kambodžast sai iseseisev riik.
Detsember
- 23. detsember – NSV Liit teatas ametlikult Lavrenti Beria hukkamisest.
- 30. detsember – USAs tulid müügile esimesed värviteleviisorid.
Sündmused Eestis
Jaanuar
- 5. jaanuar – Pärnu Draamateater Endla nimetati ümber Lydia Koidula nimeliseks Pärnu Oblasti Draamateatriks[1].
- 15. jaanuar – USA-s hakkas ilmuma ajakiri Eesti Male[2].
Veebruar
- Veebruaris sai valmis Kohtla-Järve – Tallinna põlevkivigaasi magistraaljuhe[1].
Märts
Aprill
- 25. aprill – Tallinna oblast, Tartu oblast ja Pärnu oblast likvideeriti[1].
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember
- ...
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 1953
- 10. jaanuar – Pat Benatar, ameerika laulja
- 21. jaanuar – Paul Allen, Microsofti kaasasutaja
- 21. veebruar – William Petersen, ameerika filminäitleja
- 8. veebruar – Mary Steenburgen, Ameerika Ühendriikide näitleja
- 10. veebruar – Volli Kalm, eesti geoloog
- 24. veebruar – Peeter Simm, eesti filmilavastaja
- 25. veebruar – José María Aznar, Hispaania poliitik
- 10. märts – Åke Edwardson, rootsi ajakirjanik, õpetaja ja kirjanik
- 13. märts – Harm Wiersma, hollandi kabetaja
- 16. märts – Richard Stallman, vaba tarkvara propageerija
- 16. märts – Isabelle Hupert, prantsuse näitleja
- 11. aprill – Guy Verhofstadt, Belgia poliitik
- 19. aprill – Sara Simeoni, Itaalia kergejõustiklane
- 23. aprill – Kim Gordon, ameerika muusik, Sonic Youthi bassimängija
- 6. mai – Tony Blair, Suurbritannia poliitik
- 15. mai – Mike Oldfield, inglise muusik
- 16. mai – Pierce Brosnan, Iiri näitleja
- 17. mai – Gérard Krawczyk, prantsuse filmirežissöör
- 29. mai – Katrin Ehala, eesti laulja ja muusikapedagoog
- 13. juuni – Tim Allen, ameerika näitleja ja koomik
- 21. juuni – Benazir Bhutto, Pakistani poliitik
- 6. juuli– Reneta Indzhova, Bulgaaria peaminister 1994–1995
- 11. juuli – Leon Spinks, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More poksija
- 15. juuli – Jean-Bertrand Aristide, Haiti poliitik
- 8. august – Nigel Mansell, vormel 1 piloot
- 11. august – Hulk Hogan, ameerika profimaadleja
- 15. august – Zera Yacob Amha Selassie, Etioopia keiserliku perekonna pea
- 3. september – Jean-Pierre Jeunet, prantsuse filmilavastaja
- 16. september – Nancy Huston, Kanada kirjanik, esseist ja tõlkija
- 27. oktoober – Robert Picardo, Ameerika Ühendriikide näitleja
- 21. november – Olga Reznik, eesti kindlustustegelane
- 26. november – Sinikka Nopola, soome lastekirjanik ja ajakirjanik
- 8. detsember – Kim Basinger, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More näitleja
- 9. detsember – John Malkovich, ameerika näitleja
- 10. detsember – Diane Schuur, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More laulja ja pianist
- 14. detsember – Rene Eespere, Eesti helilooja
- 26. detsember – Toomas Hendrik Ilves, eesti poliitik ja diplomaat
- 28. detsember – Richard Clayderman (Philippe Pagès), prantsuse pianist
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 1953
- 1. jaanuar – Hank Williams, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More kantrimuusik
- 5. märts – Jossif Stalin, NSV Liidu riigitegelane
- 5. märts – Sergei Prokofjev, vene helilooja
- 12. märts – Gustav Küla, Eesti vaimulik
- 13. märts – Johan Laidoner, Eesti sõjaväelane ja riigitegelane, kindral
- 23. märts – Oskar Luts, eesti kirjanik
- 28. märts – Jim Thorpe (Wa-Tho-Huk), indiaanipäritolu ameerika sportlane
- 31. juuli – Nikolai Zelinski, Vene keemik
- 8. september – Johannes Baumann, Šveitsi poliitik
- 28. september – Edwin Powell Hubble, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More astronoom
- 6. oktoober – Vera Muhhina, vene skulptor
- 8. november – Ivan Bunin, vene kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1933
- 27. november – Eugene O'Neill, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More näitekirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1936
- 23. detsember – Lavrenti Beria, NSV Liidu riigitegelane
- 31. detsember – Uno Stockholm, eesti vaimulik