1918. aasta (MCMXVIII) oli 20. sajandi 18. aasta.

 Pikemalt artiklis 1918. aasta Eestis

• 13.–14. jaanuar (31. detsember 1917 – 1. jaanuar 1918 vkj) – Maanõukogu otsustas kuulutada Eesti iseseisvaks kohe, kui Saksa vägede sissetungi oht muutub vahetuks. Maanõukogu otsusega otsustati moodustada välisdelegatsioon, mis hakkaks maailmale tutvustama Eesti olusid ning hankima ka rahvusvahelist tunnustust Maanõukogule.
• 12. jaanuar^[küsitav] – 4. novembril 1917 loodud ning 3 päeva hiljem Tallinnas võimu haaranud Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee eesotsas Viktor Kingissepa ja Ivan Rabtšinskiga lõpetas tegevuse kõrgema täidesaatva organina.
• 13. jaanuar (vkj 31. detsember) – Paul Kulbuschist sai Tallinna ja kogu Eestimaa õigeusu kiriku piiskop.^[1] Tema uueks, pühitsetud nimeks saab Platon^[1].
• 20. jaanuar (vkj 7. jaanuar) – Tallinnas algas teine eesti sõjaväelaste kongress, mis kestis 26. jaanuarini^[2].

• 9. veebruar (vkj 27. jaanuar) – algasid valimised Eesti Asutavasse Kogusse.
• 14. veebruar (vkj 1. veebruar) – Eesti ja Nõukogude Venemaa võttis kasutusele Juliuse kalendri asemel uue kalendri.^[1] See tõi kaasa selle, et 1. veebruar loeti 14. veebruariks.^[1] 31. jaanuarile 1918 järgnes kohe 14. veebruar 1918.
• 18. veebruar – Maanõukogu Vanematekogu otsustas kuulutada välja Eesti iseseisvuse, panna paika iseseisvusmanifesti alused ja moodustada selle kirjutamiseks komisjoni (Juhan Kukk, Jüri Jaakson, Karl Ast, Ferdinand Peterson).
• 19. veebruar – algas Vene Balti laevastiku evakuatsioon Tallinnast.
• 19. veebruar – Tallinnas Eesti Haritlaste Klubis toimunud Eesti poliitikute ja Maanõukogu Vanematekogu nõupidamisel moodustati Eestimaa Päästmise Komitee^[2].
• 23. veebruar – Pärnu teatri rõdult loeti avalikult ette Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest.
• 24. veebruar – kuulutati välja Eesti Vabariik ja määrati ametisse eesti Ajutine Valitsus.
• 25. veebruar – keskpäeval sisenesid Tallinna Saksa väeosad. Õhtuks lahkusid sadamast viimased Vene sõjalaevad.

• 4. märts – Saksa vägede pealetung peatus Narva jõe joonel.

• 5. aprill – Peterburi kubermangus elavate eestlaste delegatsioon esitas Tartu komandantuurile palve Saksa valitsuse kaitse alla saada.
• 15. aprill – mindi üle suveajale.

• 1. mai – Tartus avas äsjaasutatud kunstiühing Pallas esimese näituse.^[3]
• 3. mai – Suurbritannia valitsus teatas de facto tunnustusest Eesti Maapäevale.
• 4. mai – loodi Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna Osakond (ÜENÜTO)^[4].
• 13. mai – Prantsusmaa valitsus teatas de facto tunnustusest Eesti Maapäevale.
• 29. mai – Itaalia valitsus teatas de facto tunnustusest Eesti Maapäevale.

• 18. juuni – hakkas ilmuma Tallinna Päevaleht.

• 5. august – Tallinnas lõppesid Eesti teised meistrivõistlused kergejõustikus^[5].
• 8.-12. november – üldstreik Tallinnas, kohalviibivate Saksa okupatsioonivõimude vastu
• 17. september – Tallinnas alustas tööd Eesti Tehnika Seltsi erikursused (hilisem Tallinna Tehnikum)^[2].

• 11. november – Eesti Ajutine Valitsus taasalustas oma tegevust.
• 11. november – asutati Eesti vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon Kaitseliit.
• 11. november – Aleksander Hellat võttis Saksa okupatsioonivõimudelt üle Tallinnas politseivalitsuse asjaajamise ja varad politseimeistri abilt.
• 12. november – heisati Tallinna Raekojale rahvuslik trikoloor ja raekoja saali kogunes 1917. aasta suvel valitud linnavolikogu.
• 13. november – võttis Aleksander Pallas üle Tallinnas linnaameti ning samal õhtul toimunud Tallinna linnavolikogu istungil valiti ametisse uus Tallinna linnavalitsus.
• 13. november – võtsid Eesti ajutise valitsuse volinikud Jüri Jaakson ja Peeter Põld üle Eestimaa provintsivalitsuse.
• 15. november – võtsid Jüri Jaakson ja Jaak Reichmann Eesti ajutise valitsuse esindajatena üle Tallinna ringkonnakohtu ja rahukohtud.
• 15. november – alustas endine Tallinna postkontori ülem Hindrek Rikand sideühenduste ülevõtmist.
• 16. november – võeti üle Tallinna tolliamet.
• 19. november – Riias sõlmiti Üleandmise leping Eesti ajutise valitsuse ja Saksamaa peavoliniku vahel.
• 24. november – lasti müügile esimesed Eesti Vabariigi postmargid.
• 28. november – Punaarmee koos Eesti punaväelastega vallutas Narva (Vabadussõja algus).
• 29. november – moodustati Eesti Töörahva Kommuun. Eesti kuulutas välja üldise sundmobilisatsiooni.

• 30. november – Eesti rahaühikuks sai Eesti mark, mis võrdus 100 penniga^[2]. Paralleelselt jäid käibima ka muud valuutad, näiteks tsaarirubla, duumarubla.^[2]

• 8. detsember – Punaarmee vallutas Võru. Venemaalt jõudis Soome kaudu Eestisse Johan Laidoner.
  • Asutati vabatahtlik abiorganisatsioon Ühistöö.
• 16. detsember – moodustati Kalevlaste Malev^[5].
• 18. detsember – eraisikutel keelati raudteedel sõitmine.
• 20. detsember – Soomes moodustati Eesti Abistamise Peatoimkond^[2].
• 21. detsember – Punaarmee vallutas Tartu.
• 23. detsember – loodi Eesti Sõjavägede Ülemjuhataja ametikoht, kelleks nimetati polkovnik Johan Laidoner. Ernst Põdder määrati riigi sisekaitseülemaks.
• 27. detsember – loodi Eesti Vabariigi Riigikontroll.^[2]
• 30. detsember – jäälõhkujal Suur Tõll jõudsid Tallinna esimesed Soome vabatahtlikud.

 Pikemalt artiklis Sündinud 1918

• 26. jaanuar – Nicolae Ceaușescu, Rumeenia diktaator
• 22. veebruar – Robert Wadlow, maailma pikim inimene
• 3. märts – Silvia Rannamaa, eesti noorsookirjanik ja novellist
• 20. aprill – Lucian Pulvermacher, vastupaavst ("Pius XIII")
• 14. juuli – Ingmar Bergman, rootsi filmirežissöör ja teatrilavastaja
• 18. juuli – Nelson Mandela, Lõuna-Aafrika Vabariigi president
• 5. oktoober – Heikki Siren, soome arhitekt
• 21. november – Mihhail Gluzki, Vene näitleja
• 11. detsember – Aleksandr Solženitsõn, Vene kirjanik ja dissident, Nobeli kirjandusauhind 1970
• 17. detsember – Woizlawa Feodora, Mecklenburgi hertsoginna
• 21. detsember – Kurt Waldheim, Austria poliitik
• 25. detsember – Anwar Sadat, Egiptuse poliitik, Nobeli rahuauhind 1978
• 31. detsember – Gunder Hägg, rootsi kergejõustiklane

 Pikemalt artiklis Surnud 1918

• 8. jaanuar – Johannes Pääsuke, eesti filmioperaator
• 6. veebruar – Gustav Klimt, austria maalikunstnik ja graafik
• 10. veebruar – Ernesto Teodoro Moneta, itaalia patsifist, Nobeli rahuauhind 1907
• 13. veebruar – Kaarlo Julius Kalpa, soome vaimulik
• 23. veebruar – Adolf Friedrich VI, Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog
• 25. märts – Claude Debussy, prantsuse helilooja
• 27. märts – Martin Sheridan, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More kergejõustiklane
• 5. aprill – George Tupou II, Tonga kuningas
• 13. aprill (ametlik kuupäev) – Jüri Vilms, Eesti riigimees
• 13. aprill – Lavr Kornilov, vene kindral
• 17. aprill – William Hope Hodgson, inglise kirjanik
• 20. aprill – Carl Ferdinand Braun, saksa füüsik, Nobeli auhind 1909
• 21. aprill – Friedrich II, Anhalti hertsog
• 5. mai – Niko Phirosmani, gruusia maalikunstnik
• 17. juuli – Nikolai II, vene keiser
• 10. august – Aleksander Uurits, eesti kunstnik
• 13. september – Eduard, Anhalti hertsog
• 29. oktoober – Rudolf Tobias, eesti helilooja
• 19. november – Christian Hermann Ludwig Stieda, baltisaksa arstiteadlane

• füüsika – Max Karl Ernst Ludwig Planck
• keemia – Fritz Haber
• meditsiin – auhinda välja ei antud
• kirjandus – auhinda välja ei antud
• rahu – auhinda välja ei antud