 |
See artikkel räägib aastast; Sõpruse Puiestee laulu kohta vaata artiklit 1905 (laul) |
◄ |
19. sajand |
20. sajand
| 21. sajand
◄ |
1870. aastad |
1880. aastad |
1890. aastad |
1900. aastad
| 1910. aastad
| 1920. aastad
| 1930. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1901 |
1902 |
1903 |
1904 |
1905
| 1906
| 1907
| 1908
| 1909
| ►
| ►►
1905. aasta (MCMV) oli 20. sajandi 5. aasta.
Sündmused Eestis
- 25. jaanuar (vkj 12. jaanuar) – Tallinnas vallandus tööliste streigiliikumine, mis oli ajendatud mõni päev varem toimunud verisest pühapäevast Peterburis[1]. Eestis kestis streik mitu kuud ja laienes ka Tallinnast väljapoole[1]. Streikijad esitasid algul majanduslikke, hiljem ka poliitilisi nõudmisi[1].
- Ajendatud jaanuarikuu sündmustest, toimusid jaanuari lõpus esimesed mõisatööliste streigid [1].
- 25. jaanuar (ukj) – Viljandis asutati Liivimaa Ratsutajate Selts[2].
- 31. jaanuar/13. veebruar – Max von Cube ja Arthur von Hunnius immatrikuleeriti Eestimaa rüütelkonda.
- 19. veebruar (vkj 6. veebruar) – Tartu ülikooli aulas peeti esimene protestimiiting[3]. Ühtlasi lakkas ülikoolis kuni 1. septembrini õppetöö[3].
- Märtsis ja aprillis tekkisid Tallinnas, Tartus, Võrus, Kuressaares ja ka mujal kooliõpilaste salaringid[1].
- Aprillis toimusid politseiaktsioonid, kus arreteeriti revolutsionääre[3].
- 29. aprill (vkj 16. aprill) – Jaan Tõnissoni ajalehes Postimees ilmus mõõdukaid reformiettepanekuid taotlev tüüpmärgukiri, mille eeskujul hakkasid vallad valitsusele saatma petitsioone[3].
- 7. juuni (vkj 25. mai) – Peeter Speegi ajalehes Uudised ilmus väga radikaalne tüüpmärgukiri, kus pandi ette kukutada tsarism ja sotsialiseerida maa[3].
- 20.–23. juuni (vkj 7.–10. juuni) – Tartus toimus II eesti põllutöökongress[3].
- 28. juuni (vkj 15. juuni) – Eestis kuulutati välja 8. osaline mobilisatsioon, mille käigus värvati Võru- ja Saaremaalt sõjaväkke 670 meest[3].
- 7. juuli (vkj 24. juuni) – Nõmmel toimus punaseid pooldavate tööliste miiting, kus osales 10 000 inimest[3]
- Suvel asutati Tartus Jaan Thomsoni Poeglaste Kaubanduskool ja Hans Margensi Tütarlaste Kaubanduskool[1].
- Suvel ilmus rühmituse "Noor-Eesti" I album, kus Gustav Suits esitas tuntud kreedo: "Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!".
- Juulis-augustis moodustati Tartus Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus.
- 26. oktoober (vkj 13. oktoober) – Tallinnas toimus raudteetööliste streik
- 27. oktoober (vkj 14. oktoober) – Tallinnas algas esimene poliitiline üldstreik, mis levis ka teistesse Eesti linnadesse ja kestis 8. novembrini[1].
- 29. oktoober (vkj 16. oktoober) – õhtul tulistas sõjavägi Tallinnas Uuele turule kogunenud miitingulisi[1]. Tapetuid ja hiljem haavadesse surnuid oli 90, haavatuid 200[1].
- 31. oktoober (vkj 18. oktoober) – Eestisse jõudis teade, et Nikolai II oli andnud välja nõndanimetatud oktoobrimanifesti, milles lubati kodanikuvabadusi ja valitavat Riigiduumat[1].
- Novembris loodi Tallinnas esimesed ametiühingud[3].
- 5. november (vkj 23. oktoober) – Tartus peeti nõupidamine eesti kodanluse ja Liivimaa aadli reformimeelse tiiva esindajate vahel ühishuvide väljaselgitamiseks manifestijärgses olukorras, kuid omavalitsusvõimu jagamises kompromissi ei leitud.
- 14. november (vkj 1. november) – liikluseks avati Keila–Haapsalu laiarööpmeline raudtee[3].
- 9. detsember (vkj 26. november) – Tartus asutati Eesti Rahvameelne Eduerakond Jaan Tõnissoniga eesotsas[1].
- 23. detsember (vkj 10. detsember) – Tallinnas ja Harjumaal kuulutati välja sõjaseisukord (mis kestis kuni 1908): algasid massilised vahistamised, keelati koosolekud, suleti ajalehed Teataja, Uus Aeg ja Eesti Postimees[1].
- 24. detsember – Karistussalklased lasksid Koerus maha nn Vaali vabariigi idee algataja Hans Anton Schultzi.
- 25. detsember (vkj 12. detsember) – hommikul läks Tallinnast mitu salka relvastatud töölisi ja maatameest maapiirkondadesse, kus koos mõisatööliste ja talupoegadega hakati põletama ja rüüstama mõisaid[3].
- 28. detsember[küsitav] – õnnistati sisse Tõrva kirik.
- 29. detsember (vkj 16. detsember) – Tallinnas hakkas ilmuma Päevaleht[1].
Sündmused maailmas
Jaanuar
- Vaata ka: jaanuar 1905
- 22. jaanuar (9. jaanuar) – Vene sõdurid tapsid Peterburis Verisel pühapäeval 500 meeleavaldajat.
- 24. jaanuar (11. jaanuar) – Peterburis kehtestati keiser Nikolai II ukaasiga sõjaväeline diktatuur.
- 26. jaanuar – Pretoria lähedalt leiti maailma suurim teemant, 3106,75-karaadine Cullinan.
Veebruar
- Vaata ka: veebruar 1905
- ...
Märts
- 27. märts – paavst Pius X protesteeris kiriku riigist lahutamise vastu Prantsusmaal.
Aprill
- 2. aprill – Alpides Šveitsi ja Itaalia vahel avati Simploni raudteetunnel.
- 27. aprill – Belgias Liège'is avati maailmanäitus.
Mai
- 13. mai – tantsijatar Mata Hari esimene ülesastumine Pariisis sai suure menu osaliseks.
- 27. mai – toimus Tsushima merelahing.
Juuni
- 3. juuni – Saksa keiser Wilhelm II soovitas Venemaa keisril Nikolai II-l Jaapaniga rahu sõlmida.
- 7. juuni – Norra Storting võttis vastu otsuse: "Liit rootslastega ühe kuninga valitsemise all on lõppenud."
- 7. juuni – Dresdenis asutati kunstirühmitus Die Brücke.
- 27. juuni (14. juuni) – algas ülestõus soomuslaeval Vürst Potjomkin.
Juuli
- ...
August
- 12. august – Suurbritannia ja Jaapan sõlmisid lepingu, mille järgi esimene tunnistas Jaapani õigust Koreale, Jaapan aga Suurbritannia õigust Indiale.
- 13. august – 368 200 Norra kodanikku (80% hääleõiguslikest kodanikest) hääletas selle poolt, et Norra lööb Rootsist lahku.
- 19. august – tsaar Nikolai II avaldas ukaasi põhiseaduse vastuvõtmise kohta. Oma manifestis teatas tsaar riigiduuma loomisest.
- 22. august – Poolas kehtestati üldstreigi tõttu sõjaseisukord.
September
- 5. september – Venemaa ja Jaapan kirjutasid alla rahulepingule, mille põhjal Venemaa loovutas Mandžuuria Hiinale, Jaapanile jäid Port Artur, Korea protektoraat ja Sahhalini lõunaosa.
- 15. september – hakkas tööle Slettnesi tuletorn – mandriala maailma kõige põhjapoolsem majakas.
Oktoober
- 20. oktoober – Venemaal algasid üldstreigid.
November
- 18. november – Norra kuningaks sai Haakon VII, kes valitses 1957. aastani.
Detsember
- 4. detsember – Soome senat tühistas viimaste aastate venestamisseadused, esmajärjekorras aga seaduse, mis kuulutas vene keele Soome riigikeeleks.
- 4. detsember / vkj 21. november – Peterburi eestlased asutasid Eesti Konstitutsioonilis-Demokraatliku Erakonna (esimees Peeter Hellat).[4]
- 9. detsember – Dresdenis esietendus Richard Straussi ooper "Salome".
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 1905
- 21. jaanuar – Christian Dior, prantsuse moekunstnik
- 3. veebruar – Paul Ariste, eesti keeleteadlane ja folklorist
- 27. veebruar – Osvald Käpp, eesti maadleja
- 17. märts – Juhan Vasar, eesti ajaloolane
- 20. märts – Raymond Bernard Cattell, ameerika ja briti psühholoog
- 21. juuni – Jean-Paul Sartre, prantsuse kirjanik
- 4. juuli – Lionel Trilling, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More kirjanik ja kirjanduskriitik
- 22. juuli – Marcel Deslauriers, kanada kabetaja
- 11. august – Ernst Jaakson, eesti diplomaat ja suursaadik
- 14. september – Reinier Cornelis Keller, hollandi kabetaja
- 15. september – Peeter Kraus, Eesti sõjaväelane
- 21. september – August Kirsimägi, eesti kirjanik
- 14. oktoober – Pentti Haanpää, soome kirjanik
- 15. oktoober – Henn Treial, Eesti poliitik
- 19. november – Tommy Dorsey, USA[rdp-wiki-embed url='https://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid'] More muusik
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 1905
- 13. veebruar – Konstantin Savitski, vene maalikunstnik ja pedagoog
- 24. märts – Jules Verne, prantsuse kirjanik
- 27. märts – Heranuš Aršakjan, armeenia luuletaja
- 9. aprill – krahv Reinhold Rehbinder, endine Eestimaa rüütelkonna peamees
- 30. juuni – Friedrich Ladegast, saksa oreliehitaja
- 25. september – Georg von Gloy, viimane Tallinna rae eesistuja
Viited
- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 164
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 164–169
- ↑ Eesti ajalugu : kronoloogia / Ain Mäesalu, Sulev Vahtre, Mati Laur ... Tallinn 2015