Štip (makedoonia keeles Штип) on linn Põhja-Makedoonias, riigi idapiirkonnas. See on üks riigi vanimaid linnu ning Štipi valla halduskeskus. Linn paikneb alal, kus on olnud asustus juba iidsetest aegadest. Tänapäeval on Štip oluline tööstus-, haridus- ja kultuurikeskus.

Štip asub Vardari jõe orus ja paikneb umbes 300 meetri kõrgusel merepinnast ning on ümbritsetud mägedega. Linna lähedal voolab ka Bregalnica jõgi, mis on piirkonna teine oluline veekogu. Need jõed on olnud olulised linna arengule ja majandusele, pakkudes nii joogivett kui ka toetades põllumajandust.

Linn paikneb Ida-Põhja-Makedoonia künklikul alal, mida ümbritsevad mitmed mäeahelikud. Selline asukoht annab linnale avara vaate ja on ajalooliselt olnud ka strateegiliselt oluline. Linna ümbruses leidub matkaradu ja loodusalasid, mis pakuvad võimalusi puhkuseks ja liikumiseks looduses.

Piirkonna kliima on Vahemere tüüpi, kuumade suvede ja mõõdukate talvedega. See soodustab põllumajandust: kasvatatakse puu- ja köögivilju ning viinamarju. Štipi ümbrus on tuntud ka veinitootmise poolest.

Štipi ajalugu ulatub üle kahe tuhande aasta. Linn kuulus algselt Illüüria ja hiljem Makedoonia kuningriigi koosseisu. Aja jooksul on see olnud erinevate riikide võimu all, sealhulgas Bulgaaria, Bütsantsi ja Serbia. Pärast 1330. aastat, kui Serbia piirkonna vallutas, kuulus linn Serbiale kuni 1382. aastani, mil selle vallutas Osmanite riik. Osmanite ajal tunti linna nimega İştip ning see oli haldusüksuse keskus.

Štipi ajaloolist tähtsust kinnitavad arheoloogilised leiud, sealhulgas roomaaegsed rajatised ja Bütsantsi kindlustused, mis viitavad linna rollile kaubanduses ja kultuurikontaktides. Osmanite ajast on säilinud mošeed ja karavanseraid, mis on piirkonna olulised kultuurimälestised.

1912. aastal, Esimese Balkani sõja ajal, vallutas linna Bulgaaria armee. Pärast Teist Balkani sõda 1913. aastal liideti Štip Serbiaga.

19. sajandil oli Štip oluline paik Makedoonia rahvusliku ärkamise liikumises, kus pöörati suurt tähelepanu kultuuri ja hariduse arendamisele.

Štipi majandus põhineb peamiselt tööstusel, haridusel ja teenindusel. Linn on tuntud tekstiilitööstuse, toiduainetööstuse ja masinatööstuse poolest. Štipis tegutseb ka mitmeid käsitööettevõtteid, mis tegelevad näiteks keraamika, kudumise ja nahatöötlemisega. Need tegevusalad on olnud olulised juba sajandeid ning on seda ka tänapäeval.

Üks piirkonna suuremaid ettevõtteid on Aktiva Engineering, mis tegutseb ehituse, projekteerimise ja metallkonstruktsioonide tootmise valdkonnas.

Štipis asub Štipi Ülikool, mis on üks Põhja-Makedoonia olulisemaid kõrgkoole. Ülikool pakub õppeprogramme humanitaar-, loodus-, tehnika- ja sotsiaalteaduste valdkonnas. Seal tehakse ka teadustööd ning tehakse koostööd teiste kohalike ja rahvusvaheliste haridusasutustega. Ülikoolil on oluline roll riigi haridussüsteemis.

Igakevadine MakFest on üks Štipi suuremaid kultuuriüritusi, kus tutvustatakse Makedoonia muusikat, tantsu ja käsitööd. Festival toob kokku kohalikke artiste ja käsitöölisi ning pakub võimalust tutvuda piirkonna kultuuriga.

Linnas toimub ka teisi kultuuriüritusi, sealhulgas teatrietendusi ja kontserte, mis kajastavad tänapäeva Makedoonia kunsti ja kultuuri.

Štipi kohal kõrguv Markovi kindlus (makedoonia keeles Markovi Kuli) on üks linna peamisi vaatamisväärsusi. Sealt avaneb vaade ümbruskonnale ning see annab ülevaate linna ajaloost. Linnas leidub ka teisi ajaloo- ja arhitektuurimälestisi, mis pärinevad antiikajast, keskajast ja Osmanite ajast.

Linna ümbruses on loodus- ja arheoloogilisi paiku ning matkaradu. Läheduses asuvad ka sellised ajaloolised kohad nagu Vinica kindlus ja Zrnovci klooster, mis pakuvad huvi külastajatele.

Štip asub E65 maantee ääres, mis ühendab linna teiste Põhja-Makedoonia suuremate linnadega, nagu Skopje ja Bitola. Linna lähedal asub ka Skopje lennujaam, mis pakub rahvusvahelisi ühendusi.

Štip on ühendatud ka raudtee- ja bussiliinidega, mis tagavad hea ligipääsu nii riigisiseselt kui ka välismaalt.